Jõuluehteid otsimas

Eilse väljasõidu sihtkohaks oli Uniküla, kuhu Olle oli planeerinud ja maha seadnud 8 km pikkuse raja. Aitäh!

Esmalt tegime kõik koos väikese soojenduse ja seejärel asusime ühisstardist rajale. Stardirivis olid sportlased Kraas, Rõigas, Eensaar, Tiit ja Puusepp.
Juba esimesse KP-sse läks võistlejaterivi kaheks: Andreas jooksis stardikolmnurgast mööda teed kagu suunas ja ülejäänud edelasuunas, saades sellega mõningased edusekundid.
Edasi kulgesid kõik omas tempos mööda liblika tiibu. Üsnagi kehva öise orienteerujana olid minu liblika tiivad väga lopergused. Lendu vaevalt selline kolmetiivaline mutant tõuseks.
Viimase, ühise osa jooksin suures osas koos Andreasega. Tegime küll üsna erinevaid teevalikuid, kuid ajaliselt need väga ei erinenud.
Kõige suurem viga tuli 13. punktiga, kus ma kahtlustan, et Olle ei olnud tähisena kasutatavat helkivat jõuluehet päris õigesse kohta pannud. Tiirutasime Chiefiga seal 3-4 minutit. Panin ennast kahel korral täpselt paika ja läksin lohu kõige sügavamasse kohta, aga tähist ikka ei leidnud. Lõpuks avastasin selle arvatavast õigest kohast u 15 m edela suunas. Kuna mets oli ikka väga pime ja üsnagi tihe, siis jääb tõenäoliselt aegade lõpuni selgusetuks, kes eksis. Aga kuna üleüldiselt oli treening väga mõnus, siis pole sellel ka enam tähtsust.

Hüppaks hea meelega jälle

Uus hooaeg käib minu jaoks nüüdseks juba kolmandat nädalat. Senimaani on treeningud sujunud üsna plaanipäraselt, kui eelmine nädal välja arvata. Pidin siis töökohustuste ja EOL presidendi vastuvõtu tõttu mitu trenni ära jätma. Eks alguses võib selliseid hälbeid lubada, aga, et hüpata sellelgi hooajal sama kõrgele ja kaugele nagu ma kõrvaloleval pildil teen, tuleb tulevikus enda aega paremini planeerida.
See nädal tõotabki kujuneda korraliku treenimise musternäidiseks, mida pean edaspidi eeskujuks võtma.

• E: jooks 1.50
• T: (H) jooks 0.36;(Õ) jooks 0.56, JTH 0.32
  
• K: (H) ujumine; (H) jooks 0.49, öine orienteerumine Vooremäel 0.38 (tänud Ollele raja eest!)
  
• N: plaanis puhkus

Nädalavahetusel tuleb kodune laager Tabinal, mis sisaldab tõenäoliselt 1:20000 Eesti põhikaardiga teevalikuorienteerumist ja sauna.

Pildi autor: Viktor Kiik

Kodumaa

19 päeva
16 võistluse
13 riigi (10s riigis võistlesin, neist 7 uut)
7 rulli teibi
3 ööklubikülastuse
3 veinipudeli omastamise
2 miinivälja nägemise
1 bussis veedetud öö
1 lennujaamas veedetud öö......

.....järel olen taas Tartus.

Bosnia ja Hertsegoviina

Hetkel riigis nimega BiH ehk siis vaata pealkirja.
Täna lõuna ajal oli meil sprint Banja Luka linnas. Jooksime majade vahel ja inimeste vahel ja autode vahel, ja lõpuks, müüride vahel. (NB! piffide vahel jooksime ka).
Rada oli huvitav ja pakkus palju teevalikuid ning oli jooksmise mõttes väga kiire, kuid km aeg tuli siiski kehvavõitu, kuna oli palju ringijooksmisi.
Mihkel 27.10
Markus 27.29
Timo 27.58
Seega kolmikvõit.
Mihkel sai auhinnaks seinakella, veini ja särgi; mina sain veini ja särgi; Timo sai veini.
Pärast jooksu käisime lühikesel linnaekskursioonil. Giid jäi väga napisõnaliseks, kui küsisime umbes 10 aastat tagasi õhku lastud mošeede ja väljaaetud moslemite kohta. Serblaste värk.
Allolevatelt piltidelt tuleb leida üks auto ja PeO Bengtsson

Beograd - ahistajate linn

L6puks oleme j6udnud kohta, kus on v6imalik tasuta internetis k2ia. Selleks linnaks on ysna ootamatult Serbia pealinn Beograd (Belgrad), kuhu me (mina, Mihkle, Timo ja Lauri( oma teekonnaga t2na j6udsime. Senimaani oleme orienteerunud Saksamaal, 3 korda Tsehhis, Slovakkias, 3x Ukrainas (selle maa kohta tuleb kunagi eraldi sissekanne, sest kohustuslikud nahktagid ja ooklubides n2htud kampsunitega mehed ei j2ta muud v6imalust), 3x Ungaris ja juba korra ka Serbias.
P2rast 6htusooki votsime ette retke alles 1999. aastal NATO poolt detailideks pommitatud linna, mis yllatas oma t2nap2evasuse ja puhtusega. Koos ooelu tagaajavate rootslaste ja norrakatega v6tsime takso ja p6rutasime kesklinna. Alguses jalutasime t2naval, mille 22res oli rohkem baare ja pubisid kui j6udis kokku lugeda. Sealt viis teekond edasi Kalemegdani tsitadellini, kus avanes vapustav vaade oisele linnale: http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Belgrade_Kalemegdan%26Pobednik.JPG

K6igele vapustavale lisaks saime endale uue s6bra - kodutu koera - kes hakkas meid suvalisest kohast alates j2litama. Tsapik hakkas poole tunni j2rel juba p2ris n2rvidele k2ima, aga 6nneks leidis ta varsti endale uue peremehe.
J2rgmisteks ahistajateks olid kohalikud politseinikud ja turvamehed, kellele ei paistnud meie pidev fotografeerimine meeldivat. Esmalt aeti meid yhe myyri pealt minema ja hiljem n6uti meilt pildil oleva ausamba juures passi. Kuna seda kaasas ei olnud, siis sai onu p2ris kurjaks. Hotellitoa v6tit n2idates ta siiski leebus ja lasi meid minema. Ei tundu suur asi olevat, aga tegelikult v6ttis hirmu nahka. Selline oli t2nane seiklus. J2rgmised juba homme, aga vaevalt need blogisse enne n2dalat aega j6uavad.
PS! eile esines siin 50 CENT ja varsti tuleb ka Brian Adams, nii et muusikahuvilised on siia oodatud.

Lühiraja kaart

Vead:
4 - 20 sek. Ei olnud täpselt kindel, kuskohas teerajalt ära keerasin. Natuke seismist ning sain ennast siiski paika.
7 - 30 sek. Risusse kinnijooksmist ei saa vist veaks nimetada, aga parema kaardilugemise korral oleks olnud seda võimalik vältida.
10 -30 sek. Juba poole etapi peal kadus järg käest. Täieliku eksimisega riskides liikusin siiski edasi, kuni sain ennast punktist lõuna pool asuva lageda lohu serval paika.
11 -20 sek. Paarkümmend m enne punkti lasin suuna käest ning jõudsin lagedale. Sealt KP-d võtta polnud probleem.
12 -60 sek. Selle asemel, et natuke hoogu maha võtta, lasin ennast lohal teerajani kanda. Sain end koheselt teisel pool rada oleva raiesmiku järgi paika.

Jooksmata jäänud sprindi eeljooks

Olles ise samal maastikul ühe treeningu jooksnud, olin ma üsnagi rahul, et sprindi eeljooks ära jäeti. Selleks oli 2 põhjust: tõenäoline väga tuuline ilm (sest asub mäe otsas platool) ning liiga tihedaks muutuv programm.
Esmapilgul tundub maastik lahe ja omapärane, kuid tegelikult oli see lihtsalt vastik: hein üsnagi kõrge ja igal pool väga palju torkivaid taimi ja põõsaid.
Punase ja sinisega teekond, mida mööda oleks võinud joosta.

Viimane pingutus

Kuna poolikutel ja segavõistkondadel ei lubatud MK-l teatest osa võtta, jooksime Andreasega treenerite ja VIPide jooksu, et pikast hooajast kurnatud kehasid viimast korda võistlusolukorras piitsutada.
Rada oli meeste teate oma, osadel pikem, teistel jälle lühem - olenes vanusest ja muudest vaimsetest ja füüsilistest parameetritest. Minu raja pikkus 5,8km. Võistluse ajal joosti see minu mäletamist järgi 47 min-ga. Minu plaan oli lihtsalt rada läbida ja mõndadele treenerite (Thoresen, Salmi, Bührer + liba-treener Kraas) konkurentsi pakkuda.
Esimese 2 punktiga see isegi õnnestus, kuid kolmanda KP otsimiseks kulus mul teistest juba u 5 minutit rohkem. Liidergrupp oli läinud, kuid nüüd oli tarvis veel end paika saada ja rahulikult edasi tiksuda. Neljas punkt tuli lihtsalt, kuid 5-ga tuli järjekordne pauk, mille kestvus või olla umbes 2 minutit. Mingid vanemad treenerid said mu seal juba kätte.
Pärast seda jama oli plaanis neil ikka eest ära joosta, kuid kaardil märgitud punase täpi juures väänasin raginaga vasakut hüppeliigest. Õnneks suutsin ise tagasi keskusse joosta ning sain seal kohe med abi.
Kuna viimati oli mul hüppeliigese vigatus 3? aastat tagasi, siis oli väänamine küll ootamatu, kuid hooaja lõpu tõttu see mind rivist välja küll ei löö. Lähipäevil teen esimese jooksutreeningu ning eks siis ole näha, kui kehv seis on. Arvan ja loodan, et on hea.

Taassünd

Pärast eilset 2,5 tunnist seiklust oli päris tore ainult 36 minutit joosta. Jalad, eriti parema jala reielihas, tegid veel hommikulgi korralikult valu, aga kannatasin ära. Mitte kõige värskemad jalad olid tõenäoliselt ka resultaadi vormistamisel abiks, sest ei lubanud hoogu liialt suureks ajada ja mind vigadele meelitada.
Tehniliselt kulges jooks rahuldavalt: väikseid vigu ja seisakuid tuli palju ning paar korda pidin end ka kaardilt üles otsima. Lihtsalt ei suutnud enam järge hoida või läksin liialt julgeks.
Füüsiliselt hinnanguks 4+.
Pikemalt SPORTNETIST

Tava- e kannatusterada
Asusin täna starti üsna kindla eesmärgiga rada läbida, maksku mis maksab. See ka õnnestus ning 2h27min kestnud pingutuse hinnaks on valutavad reielihased ning kiviga kokkupõrke tõttu kergelt valu tegev vasak põlv.
Raja algusosa sujus üsna hästi, kui esimese punktiga tehtud 2min viga välja arvata. Enamik etappe pakkus kindlaid teejooksuvariante ning seal ma väga palju ära ei andnud, kui end mitte Thierry Gueourgiouga võrrelda, kes oli täna mees omast masinaklassist.
Kolmveerand tunni järel, pärast pikka etappi olin 30. kohal, kaotades Thierryle u 10 minutit ja omades Chiefi ees pisikest edumaad.
Edasi, või siis juba pika etapi lõpuosas hakkas jooks aga viltu kiskuma - kaarti oli väga raske lugeda ning maastikuga sobitada. Tõenäoliselt oli sarnane probleem enamusel (v.a muidugi Gueourgiou); kuid korrutades selle minu tagasihoidlikumate tehniliste oskustega, tuleb tulemus üsna negatiivne.
Raja keskosa, mis oli ühtlasi ka kõige tehnilisem, kulges minu jaoks üsna tagasihoidlikult ning mitmel korral suutsin enda hooaja suurimat viga korrata ja ühel korral lausa kolmekordistada. 19.KP-ga kaotasin Thierryle 14 min, millest 10 min oli kindlasti puhast seiklemist. Olin küll punktile suhteliselt lähedal, aga tihe reljeef ja väsimus ei võimaldanud enda asukohta kuidagi määrata. Pika jalutuskäigu tulemusena see siiski õnnestus.
19. punktist alates võtsin eesmärgiks ainult rada kuidagi läbida, sest parem reielihas hakkas üsna tugevat valu tegema, mis tõmbas masti veelgi madalamale. End vigaseks polnud mõtet joosta, kuna soovin veel lühirada joosta, mitte pelgalt läbida.
Lõpus viis mind edasi vaid soov tulemus kirja saada ning lootus, et kedagi edestan. Protokollist leidsin end lõpuks 65.-lt realt, 55min võitjast tagapool.
Kogemuse võrra jälle rikkam e siis ära roni 300 treeningtunniga meeste mängumaale. Eks ta ole.

Tänase võitja Thierry Gueourgiou tehnilised oskused jäid hoomamatuks ka temaga enamuse rajast koos läbinud teise koha saavutanud Valentin Novikovile, kelle sõnul ei olnud võimalik Thierry sabas joostes isegi normaalselt järge hoida, rääkimata enda teevalikute tegemistest või eest ära jooksmisest vms. Müstiline mees see Sursu.

Pildil tänased tegijad: Jani Lakanen, Thierry Gueourgiou ja Valentin Novikov

Sprindi finaal

Tippkonkurentsis 29. koht - põhjus rahuloluks.

Igas halvas asjas on ka midagi head

Tänane lühiraja finaali katkestamine tormituulte tõttu oli minu jaoks positiivne. See selgus küll alles pärast õhtust koosolekut, kus anti teada, et finaal joostakse uuesti reedel (mis pidi muidu olema puhkepäev) ning osaleda saavad kõik, vaatamata kvalifikatsiooni tulemustele. Nii et nüüd on võimalus taas pjedestaalikohtade peale kandideerida. Kui nii hästi ei lähe, siis oma majas kolme hulka tulek oleks samuti kordaminek - Andreas, Valentin Novikov ja Jonn Are Myren ei ole just kõige lihtsamad vastased.

Samuti muudeti homset kava: sprindi kvalifikatsioon jääb ära ning toimub ainult finaal, mis muudab MK punktide saamise natuke lihtsamaks ning ei väsita tavaraja eel väga ära. Lõpp hea, kõik hea.

Pildil torminautlejad Markus, Jonn Are Myren ja Chief. Pildi autor Valentin Novikov.

3 sekundit rahulolust

Kuhu kadus 3 sekundit?
Teine KP? Viga: 1-1,5min
Kuues KP? 1min
Üheksas KP? 45sek
Kolmeteistkümnes? 30sek
Finišisirge? Ei, kuigi seal oleks võinud need 3 sek ehk veel tagasi võita.
Nii ta läks. Mis s...ti, see uuesti.

Viimane tund kodumaa pinnal

Tallinn-Frankfurt lennuki väljumiseni on jäänud üks tund, mis võiks juba läbi saada, sest tahaks üle mõningase aja taas lennata ja tunda, kuidas õhkutõusmisel selg vastu istet surutakse. Teisalt väga raudlinnu (mudeliks tal Boeing 737-300 ja hellitusnimeks Seeheim-Jugendheim - nagu küljelt lugeda võib) sisemusse ei kipu, kuna alles eile kukkus Brasiilias üks tema suguvendadest/õdedest alla ja tegi otsa peale 155 inimesele.
Eks ta ole.

Hiinalinn, 06.04.2006, 15:19

MK finaalid vulkaanide jalamil

Homme pärastlõunal saab alguse minu teekond selle hooaja viimastele tähtsale võistlustele. Sihiks Prantsusmaal Clermont-Ferrandi ja kustunud vulkaanide külje all toimuvad MK finaaletapid.

Hooaja esimesest tiitlivõistlusest on möödas juba 5 kuud, kuid ikkagi leian endas soovi tirida, sest orienteerumine on lihtsalt lahe. Eriti veel Prantsusmaal eesootavatel maastikel, mille sarnast ei ole kuskilt lähemalt kui sealtsamast võtta. Nii et Model Eventist tuleb ikka viimane võtta. Fabien Pasquasy kirjutas oma kodulehel, et alustas treeningut enda tavaliselt võistlustempol ja langetas seda niikaua, kuni suutis end sel ülitehniliselt maastikul kontrolli all hoida. Tõenäoliselt üritan pühapäevasel Modelil midagi sarnast, kui ma muidugi ennast pärast esimest viga üldse paika suudan lugeda.
Vigasid (ja mitte väikeseid) on sealtkandist oodata küll, sest isegi Thierry Gueorgiou pole sealsetel maastikel puhtalt jooksnud ning seetõttu tunneb end nüüd ebakindlalt. Kui juba tema, siis mida peavad veel teised mõtlema? Mina loodan südamest, et ma senise hooaja suurimat viga (3,5min - EMV teade 1. KP) ei duubelda või veelgi hullem - ei kolmekordista. Lootus ju jääb.
6 päeva pärast Rootsi MV pikka on jalad enam-vähem taastunud ning lubavad juba inimese moodi joosta. Esmaspäevaseks lühiraja kvalifikatsiooniks peaks kogu valu kadunud olema. Aga kui uskuda Anders Jönssonit, siis ongi valu hea, sest tema sõnul on valu kehast lahkuv nõrkus. Järelikult saan ma tugevaks. Halleluuja!
Kui liikuda sama sirgjooneliselt nagu Th. Gueorgiou ülaloleval kaardil ja joosta alla 10 min km-le, siis võib ennast tõeliseks hundiks nimetada.
Eks näis, mis järgmine nädal toob.
Võistluste ametlik koduleht siin.

Kambja, 27.09.2006, 08:00

Mõned pildid Rootsi MV-lt

http://uk.pg.photos.yahoo.com/ph/marksu_pu/my_photos

Svensk mästare på ultralång distans (versioon 1.1)

Tuli, mis tulema pidi. Tulin Rootsi kindlate medalim6tetega, sest praeguse fyysilise vormiga oleks vähemat soovida imelik. Nii seisingi stardijoonele teades, et kui vasaku jalan6u parandamiseks kasutatud teip vastu peab, pean ma ka ise. Teibist ei saanud kahjuks siiski asja.

Esimese 5km ringi algus kulges ootamatult kehvasti: keegi ei pidanud vajalikuks alguses rahulikult joosta ja nii olin esimeses KP-s juba 20sek liidritest maas. Seet6ttu pidin teise punkti minnes kaardilugemise sinnapaika jätma ja tuimalt järele tirima (minu esimene punkt oli tegelikult kaardil olev 7kp ning teise ringi esimene 1). Esimese ringi l6petasin u 8-liikmelise grupi l6pus, 10 sek liidrist. Enne kaardivahetust v6tsin tyki banaani ja lonksu vett ja andsin minna.

Teisele ringile minnes arvasin, et olen oma hajutuse jooksjatest liider ning ei vaadanud yldse, mida teevad minu ees metsa läinud. V6tsin täiesti erineva teevaliku, mis tundus kergemini joostav ja kindlam. Teise ringi raadios ollagi ma minutiga juhtinud. Sain ka ise aru, et olen teistelt eest ära saanud, mis ei olnud tegelikult plaanis. Korraks käis peast läbi m6te, et jään seisma ning puhkan ja ootan grupi järele - yksi järgnevad 12km rassida ei oleks eriti m6nus. Järgmise punktiga tehtud u 1 min viga (kaardil nr 11 - ma ei saa ise ka aru, mis systeemiga need nr kirjutatud on) viiski mind grupiga taas kokku. Viga m6istes oli korraks ise suud pruukida, kuid jätsid selle siiski tegemata, kuna viibisin loodusreservaadis.

Viimasele, yhisele 9km ringile minnes olin seega jälle grupiga koos ning eestjooksmise plaanid m6neks ajaks maha matnud. Pysisime koos kuni 18. etapil oleva elektriliinini, kus otsustasin, et tuleks mäge k6ige järsemast kohast forsseerida. "Kaval" teevalik maksis mulle u 20 sek ja andis v6imaluse kohtuda rästikuga. Järgmine etapp oli vea t6ttu tuim raiumine.

Pikal etapil pärast joogipunkti läks grupp 2-ks, osad mööda teed p6hja poole ja mina 2 kaaslasega otse järve äärde suvitama. Elektriliinile j6udes nägime u 20 sek kaugusel olevaid meist lahkuläinud jooksjaid, kes seda vahet enam tagasi ei j6udnudki teha. K6ik oli kontrolli all u 100m kauguseni punktist, kui ma suutsin n6lval olevad sood ja väikesed orvandid sassi ajada ning vähemalt minutise vea teha. Sealsamas möödus minu pundist täiesti iseseisvalt tegutsenud, end ogaraks jooksnud grupp. Vahe liidritega +1.17

20st kuni 22 KP-ni tuli seega täiega suruda, et taas pildile t6usta. Enamusest ligi 1min parem aeg 21st 22 KPni tegi kullav6idu taas voimalikuks.

Viimased 3 etappi olid väga piinarikkad: vasak sääremari t6mbus vahetevahel krampi ning ka m6istus oli täielikult kadunud (mida ei saanud 6nneks ainult minu kohta öelda). Eelviimast ja viimast KP esimesena v6ttes teadsin, et 6htul pakutakse maitsvat torti.

Finishijoone yletasin Schumi kuulsat v6iduhypet jäljendades ning langesin krampides maha. 2 sek edu pärast 2h03min jooksu pole kyll palju, aga 23. septembril sellest piisas, et end hästi tunda.

http://www.alternativet.nu/alternativet.asp?id=3555

http://sm2006.tullingesk.se/

http://www.orientering.se/t2.asp?p=1920&x=1&a=443025

Magusama tordi otsingul

Saatuse tahtel olen jällegi sattunud Rootsi, et eeloleval laupäeval joosta Rootsi MV pikal rajal (ultra-lång).

Seet6ttu jätsin ka EMV pikal rajal vahele, et mitte endale jamasid kahtedel meistrivoistlustel jooksmisega kaela t6mmata.

Eelmise nädalavahetuse seisuga on vorm ysna hea ning on lootust, laupäeval on minek veelgi parem kuna Leedus said jalad korralikult lahti joostud.

Eks ta ole.

Hõbehundi radadel Leedus

EST-LAT-LIT noortematš
Jurbarkas, Leedu
H20
6,4km
1. Markus Puusepp 32.37
2. Vilius Aleliunas 34.49
3. lätlane 38.42

EMV tava - 8 min Mihklist kiirem

EMV öine - esimene kuld pimedas*

Üsna mõnusal maastikul mõnus kullakarva medal. Sel aastal on öine orienteerumine lõpuks ka meeldima hakanud, nii et ootan juba järgmist pimedas tirimist.
Tänud ka Mihklile, kelle kaasabil mõned punktid võetus said.

* Saku Kulda on juba pimedas proovitud

EMV sprint - pettumus

Pärast suhteliselt õnnestunud Koprakarikat tundus mulle, et vorm on jälle tõusuteel ning et sprindis on võimalik esimene H21 klassi medal võtta, kuid läks hoopis teisiti. Alates kolmapäevast oli pidev kerge peavalu, millele arstid esmapilgul ei osanduki põhjust anda. Järgmisel nädalal teen mõned analüüsid ja ehk siis selgub, kas tuleb pea amputeerida või mitte.
Soojenduse ajal polnud tunne kõige parem, kuid on ka halvemaid päevi olnud ning põdemiseks polnud põhjust. Kahtlesin natuke, kas suudan korraliku o-soorituse teha, kuna pole sel aastal vist ühtegi sprinti jooksnud.
Ning peamiseks ebaedu põhjuseks saigi tehnika või siis selle puudumine laupäevasel päeval.
Rahule ei jäänud etappidega 2 (10sek koperdamist), 4 (15sek), 5 (20sek), 9 (15sek), 11 (10-15sek), 12 (60sek), 13 (10sek).
Kokku tuleb rohkem kui võidust puudu jäi, aga raske oleks olnud ka veatut sooritust teha. Oleks on samahea kui poleks. Mis s..., see uuesti.

Teade

KULD!!!
Tunne pole senimaani korralikult kohale jõudnud, aga hea on ikkagi olla.

Tavaraja liikumistee

Lühirada

Esimene kaart lühiraja eeljooks.
Teine kaart finaal.

Tavaraja liikumisteed

Tavaraja liikumisteed asuvad aadressil:
http://digital.ktu.lt/~kastonas/gadget/cgi-bin/reitti.cgi?act=map&id=9&kieli=

Ja see tuli

Pronks!!!

Täna tuli see, mille nimel ma aasta aega tööd tegin. Eelmisel aastal JWOCil medalivõitjaid ja nende rõõmu vaadates tekkis endalgi soov midagi sarnast kogeda ja see andis motivatsiooni treeninguteks. Tunde ei tulnud kokku küll palju, aga see-eest olid need üsnagi kvaliteetsed. Vahepeal küll kahtlesin, kas 300 treeningtunniga aastas on võimalik midagi saavutada, aga tänane näitas, et on. Arvan, et teistest vähem tehtud tunnid korvavad just treeningute kvaliteet ja võidutahe.

Hommik algas minu jaoks halvasti. Magasin korralikult u poole 12st kuni 5ni, kuid sealt alates 8ni suutsin võib-olla tunnikese jagu päris magada. Ju siis olid närvid nii läbi. Õhtul enne magamaminekut oli pulss igastahes 120 ligidal. Starti minnes olin seega üsna väsinud ja lisaks tundsin, et jalad pole parimate killast. Stardihetkeks unustasin väsimuse ja kanged jalad ning andsin tuld.

Jätkub tulevikus, sest sportlalsed lähevad nüüd magama.

Esimesel pildil päeva kõige kurjem mees ja teisel pildil sisimas juba rõõmsam, kuid väljapoole veel kurjust kiirgav mina.

JWOC

Poolteise nädala pärast algab minu tähtsaim võistlus sel hooajal - JWOC Leedus. Minu programm ülejärgmisel nädalal näeb välja järgmine:

E, 03.07., sprint - osalen kaasaelajana, sest kardan, et muidu muutub programm liiga väsitavaks
T, tavarada - midagi Uniküla-taolist ja üsna kiiret. Ei oskagi öelda, kas tähtsuselt lühiga samal pulgal või grammike madalamal. Igal juhul ei lähe sinna nalja tegema.
K, puhkepäev - ei mingit ekskursiooni, vaid tuleb proovida tõeliselt puhata, näiteks vaadata päev läbi telekat.
N, lühiraja eeljooks - loodan, et stardin lõpus ja saan kappareid mööda kihutades finaaliks hea stardikoha.
R, lühiraja finaal - loom tuleb puurist välja lasta, kuid samas ei tohi mõttetööd ära unustada. Eesmärgid kõrged.
L, teade - 4,5min/km e krossijooks o-elementidega.

Eelmisel laupäeval kirjutas Võrumaa Teataja pikemat sorti loo Võru orienteerujatest. Ju siis ei olnud hetkel motokrossi kohta midagi kirjutada.
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4616

Kurva Kuju rüütel

Tänase päeva resultaatideks tähtsuse järjekorras: vigastatud silm ja 5. koht. Arusaadavatel põhjustel pole kummagi tulemusega rahul.
Silma lõhkusin eelviimasesse punkti joostes, kui kätest jäi okste murdmisel väheks. Täiskiirusel sain kuivanud kuuseoksaga paremasse silma löögi, mis esmapilgul oli lihtsalt valus, ja ei enamat. Igaks juhuks andsin end pärast jooksu võistluste arsti hoole alla, kes proovis edutult silma sattunud sodi eemaldada ning soovitas mul kiirabisse pöörduda. Lõpuks ma sinna ka jõudsin, kuid tunniajase ootamise järel sain targemaks niipalju, et vaja hoopis silmakliinikusse pöörduda. Sealgi oma aja ära oodanud, tuli arstitädi ja hakkas mulle haiget tegema. Esmalt oma tööriistade ja pärast sõnadega, kui pidin kuulma, et ei või järgmised 2-3 nädalat läätsi silma panna, mis tähendab, et orienteeruda ma selle aja sees eriti ei saa. Muidu ei tohi järgmised 2-3 päeva jooksma minna.
3 nädalat enne jungade MM-i ei ole sellised uudised just kõige meeldivamad, aga tuleb loota, et varem tehtud töö on olnud piisav ja tegemata jäänud treeningud suurt mõju ei avalda.
Lühirada: hea kiirus, kuid halb keskendumine ja u 3 min viga.

Baltikad (täiendatud)

Tavarada

Korraldajate kõrge kompetentsi tõttu lükati starti 10 min edasi, kuid mina jäin ikkagi hiljaks. Pidasin tegelikku stardiaega näitavat kella eelstardi omaks ning seetõttu vahtisin hetkel, kui oleksin pidanud legendi käele kinnitama veel niisama. Lõpuks legendi käele ei saanudki, sest aega stardini oli vaid 15 sekundit. Nii ma läksingi ärritunud olekus rajale ning vead ei lasknud end oodata.

Punktide kaupa pole mõtet jooksu kirjeldadagi, kuna peaaegu kogu jooksu saab iseloomustada sõnadega ärritunud, ebakindel ja keskendumise puudumine. Esimese punktini olin vihane korraldajate peale, kes ei suuda eelstardi kella piisavalt nähtavale tuua. Alates esimesest punktist olin ärritunud seetõttu, et punktirõngad olid täiesti mööda trükitud, mis põhjustas esimesega u 1.30-se vea.

Üritasin küll kogu raja oma viha alla suruda, kuid mul ei õnnestunud see. Iga kord kui otsustasin, et nüüd keskendun, läks olukord veelgi hullemaks. Mitmel korral tahtsin kõvasti karjuda ja ropendada, kuid ei soovinud metsa liigse müraga reostada.

Suuremast vihast vabanesin alles finišijoonel, kui sain kohtunike silme all kaardi puruks rebida. Kindlasti polnud see kõige parem lahendus, aga stressipalle polnud käepärast võtta.

Liikumisteed vaadates ei oskaks arvata, et selline jooks toob kulla, aga nii ta seekord läks.Teade

Sander tegi esimeses vahetuses head tööd ja tuli välja teisena, 4. sekundit hiljem. Rainil läksid numbrid sassi ning jäi grupist maha ning tuli välja viiendana, u 3 min liidrist hiljem. Minul õnnestus mööda saada viga tegevat lätlasest ja jõu minetanud leedukast ning pronksmedal oligi olemas. Hõbedamees Aadli ei jäänud ajaliselt küll kaugele (15 sek), kuid hetke vorm ei lubanud teda püüda.

Õnnitlused hõbedameestele ning kuldsetele ja muidu medali saanud noortevõistkondadele!

Lühiraja finaal

Läksin rajale plaaniga pidevalt kaardis kinni püsida, kuid miskipärast kaotasin K-punktist 50 m kaugusel olles täielikult kontakti kaardiga. Isegi suunas ei olnud kindel. Alles suusarajale jõudes sain asukoha taas paika. Tõenäoliselt kaotasin peataolekuga 15-20 sek.
Kuni neljandani kulges orienteerumine täitsa korralikult, kuid jooksukiirus andis kõvasti soovida. Neljandast välja joostes ei vaadanud ei kompassi ega ka kaarti korralikut ja seetõttu tuli korralik 20 sek kaldumine.
Edasi 10. KP-ni läks enam-vähem, kui mõned üksikud ebakindlad hetked ja kursilt kaldumised välja arvata. Selles vahemikus eksimusi u 20 sek jagu.
Pikal etapil läksin valelt poolt järve (loe SLÕhtulehest sarnase nimega artiklit: http://www.sloleht.ee/2006/05/12/sport/197550/). Kuigi valitud variandil polnud midagi viga, oli otse siiski vähemalt 30 sek jagu kiirem. Väsinud jalad tõid veel pool minutit kaotust.
Vaatepunkti joostes oli tunne, et kogu kodumaa on tulnud kaasa elama. Sellises olukorras oli raske mitte kiirust lisada (ja plangu taha jõudes taas maha võtta). Suurimad tänud kaasaelajatele!
Viimase poogna ajal olin juba koomasse langemas, kuid väsimusele vaatamata suutsin vigu vältida ja väsinud sportlase koju tuua.
39. koht oli sel päeval üsna lähedal minu hetke võimete piirile. Suure tõenäosusega oleks minek ilma sprinti jooksmata kraadi võrra parem olnud, kuid oleksid jäävad oleksiteks. Rahul olen ikkagi.

Teade

Eile oli üks võistlus. Kaardid jooksuteedega siin. Juttu ei tule, vaid ütlen kõik ühe sõnaga ära: kang.

Sprint

Lühiraja kvalifikatsioon

Ei oskagi muud öelda, kui et olin rahul.

Opera Leśna

Tegemist ühe minu parima ja samas ka halvima jooksuga rahvusvahelisel tasemel. Võistluseks EYOC 2002 Gdynias. Võistlesin H16 klassis.
Jooksust suurt midagi peale "Opera Leśna" ei mäleta. Ümber selle asja joostes kaotasin suure tõenäosusega esikoha, kuna 11. KP-s olla ma veel suurelt liider olnud (minut, kui õigesti mäletan). Idiootse vea tulemusena olin lõpuks 4. Esikoha kaotasin täpselt minutiga ja kolmanda koha 12 sekundiga. Veiko Kütt kaotas mulle 20 sek ja oli 6.

100 kilomeetrit 2006

Umbes 23,5h enne seda, kui pühapäevast sai esmaspäev, algas minu jaoks Tiomila. Jooksin OK Triangelni/Tierps SOK võistkonnast teist vahetust, millel pikkust 14km.
Tiimi jaoks algas võistlus 1,5 tundi varem, kui metsa tormas Sander. Loodus oli väge nii täis, et umbes 1/3 raja peal oli ta 2. ja vedas enda järel kõiki järgnevaid. Päris lõpuni ei õnnestunud tal nii ees küll püsida, kuna ühe etapiga tuli u 3 min viga. Vahetust üle andes oli vahe ~1.40 ja koht 56.
Enda jooksu esimene pool kilomeetrit läks tempoga kohanemiseks ning seejärel sai hakatud pisut orienteerumisega tegelema. Esimese poole jooksust panin tuimalt konksu ja parandasin grupis enda kohta. Vahepeal sai enda asukohta ikka mõne selgema objekti peal määratud, nii et kaart päris püksis polnud.
Teisel pikal etapil tee peale jõudes otsustasin karja juhiks hakata, kuna tempo tundus langevat. Sealt edasi sai veel mõned eespool startinud kinni püütud (Hellas, Kalevan Rasti jm) ja selja taga oleva grupiga võideldud. Lõpukiirenduses polnud neist aga vastast ja nii andsin vahetuse üle 30. kohaga.
Kaotus vahetuse parimale ajale oli u 4 min. Suurem osa sellest tuli 6. KP-ga, kus terve grupp väänas 2,5 minutit viga. Mina sain lihtsalt oodata ja loota, et kohe varsti punkt ka leitakse. Kuna suutsin terve distantsi arvestatava kiirusega läbida, siis võib jooksuga suures osas rahule jääda.

Esmakordsel postitusel läks täiesti meelest mainida ka võistkonna saavutatut. Lõpuks olime 66., mis on väidetavalt viimase 15 aasta parim tulemus. Kõik jooksid enda vahetuse ilma suuremate äpardusteta ning hoidsid tiimi 50-60 koha piirimail. Alles 8. vahetuses langetas Jonas Petterson (Tierp) meid 9 kohta seitsmendasse kümnesse. Anders langetas 3 kohta, 66-ks ja Sixten hoidis sama kohta lõpuni.

66           Triangeln/Tierp 1                aeg   vah.aeg/hajutus  haj.koht  11:37:50   koht
           Sander Vaher                 1:26:49     56 C           15     1:26:49     56
           Markus Puusepp               1:23:34     33 F            5     2:50:23     30
           Johan Axelsson                 45:53     90 C           23     3:36:16     51
           Jürgen Einpaul               1:56:24     55 A           55     5:32:40     44
           Ulf Jansson                    43:53     90 F           22     6:16:33     53
           Lauri Sild                     54:39     75 C           19     7:11:12     49
           Lars Almqvist                  59:35    118 F           32     8:10:47     54
           Jonas Pettersson               49:11    176 A          176     8:59:58     63
           Anders Jönsson               1:11:15     82 C           13    10:11:13     66
           Sixten Sild                  1:26:37    115 FA          15    11:37:50     66   

Profülaktika

Et EM lühirajal Haanja tihnikutes ja võsas kiiresti ja vastikustundeta liikuda, olen viimasel ajal teinud kaarditrennid maastiku "ilusamates" osades. Tegelikult polegi neid trenne väga arvukalt olnud, kuid tänasel teisipäevakul Kükal tundsin, et võsas ei ole küll mõnus, aga samas ka mitte vastik liikuda. Kraabib ja torgib küll, aga mis sellest, küll haavad ära paranevad. Profülaktika on järelikult mõjunud ja seega võsa mind ei heiduta. Küll on hea!

Tiomila

Sain just väga meeldiva uudise Tiomila kohta. Sel aastal jääb mul veel (kuri)kuulus pikk öö jooksmata, kuna sellest 7 päeva hiljem pean olema EM sprindi stardis, kergema jalaga kui eales varem. Pikk öö oleks tõenäoliselt päris mitmeks päevaks jalgadesse jäänud ning kolmapäevast lõigutrenni ohustanud. Seega ka pühapäevast kiirust. Nüüd on mul aga 2 tundi varem 4 km vähem joosta. Kui need numbrid korrutada, saab päris korraliku arvu 9 (oleneb, mida sellega ette võtta:D ). Vahetuseks nüüd siis 2. ja parameetrid järgnevad: hajutus, öösel, 14km ja 75 min, 1:15000. Kõiges, peale hajutuse, on muutus positiivne ja igati tervitatav.

Eelised ja "eelised"

Mida annab maastiku eelnev tundmine? Võistlusreeglite järgi annab see jooksjale teiste ees eelise ja läheb vastuollu ausa mängu reeglitega. Nädalavahetusel tundsin omal käel, et eelnevad teadmised tulid mulle ainult kahjuks. Pigem takistasid korralikult keskendumast ja kaardi järgi orienteerumast. Mõtlesin, et lähen nn eelnevate teadmiste abil punkti püüdma, aga tulemuseks olid hoopis mitmed vead ja kursilt kaldumised. Lühirajal kaotasin "eelise" tõttu u 1.20. Muidugi ei saa väita, et ma poleks muidu neid vigu teinud, aga suuresti olid need põhjustatud ikkagi hooletusse jäetud kaardilugemise tõttu, mida tundmatul maastikul väga tihti ette ei tule.

Kindlasti sain ka mõned tõelised eelised. Enamast käisid need läbitavuse kohta. Teadsin, et noorendikkudes pole läbitavus nii halb kui kaardipilt näitab, kuid samas see oli ka infos kirjas ning kaasvõistlejad said sellest ise esimestes rohelistes aimu. Enne starti võisin naljatada, et ma tean, mispidi noorendikes puuderead lähevad. Ilvesteatel oli sellest pisut isegi kasu, aga katsekatel enam mitte.

Kokkuvõttes tulid nn eelised kahjuks, mida ma oskasin ka pisut ette ennustada, sest ka päevakutel ja trennides on sarnaseid probleeme ette tulnud. Proovisin enne starti endale sisendada, et ma ei hakka metsas ülbelt kaardita ringi kappama, aga ju ei suutnud ma kuidagi kiusatusele vastu panna.

Katsekad

Aasta tagasi tundus koht EM-koondises helesinise unistusena. Olin mina ju nii väike ja väeti, et ei ulatunud veel koondise aknast sissegi vaatama, aga pärast üleeilset lühirada ja eilset tavarada võin aknast juba välja vaadata. Hetkel ei saa öelda, et oleksin end ületanud ning poolel teel Nirvaanasse. Pigem tundub hooaja algusele tagasi vaadates, et selline asjade käik oli loogiline, kuna ettevalmistus on kulgenud suuremate tagasilöökideta (kui just vendade Achilkade trikid välja arvata) ja kerge vorm oli juba olemas.

Pärast suhteliselt õnnestunud Lihavõttesprinti olin kindel, et suudan koondisekoha eest võidelda. Kuid ikkagi olin terve nädala närvis. Varem pole midagi sellist ette tulnud. Millest selline seisund? Ei tea.
Kaardid Route Gadgetis.

Laupäev:

Jõudu oli, aga kiirust mitte. Ju ei ole lõike veel piisavalt joostud või oli just teisipäevastest 1km lõikudest väsinud (ajad: 3.06, 3.11, 3.13, 3.11, 3.11, 3.08. Kasutasin jänest.).
Juba teise punktiga tegin u 30 sek viga, sest ei mõistnud reljeefi ja kaarti kokku panna. Järgmised 4 etappi kulgesid üsna viisakalt. 6st väljajooksul panin suunaga puusse ning avastasin ennast hoopis soost vasakul (ajasin künkad sassi). See võttis hetkeks hoo alla ja sekundid kadusid.

Lausa katastrofaalseks võib pidada üheksandat KP-d, kus kaotasin parimale ajale 1minuti. Jooksin orvandit pidi mäkke ja siis lasin ennast lõdvaks. Kui uuesti kompassi vaatasin, oli see 90 kraadi valesti. Metsavendade mälestusmärgi lähedused pole küll ilus ropendada, aga raske oli end tagasi hoida.

11. KP-ga jällegi viga. Kes siis niimoodi rallit sõidab?! Ülejärgmisega olin peaaegu veale minemas, kui taipasin, et...ma olin veale minemas. "Aitab!" Mõtlesin omaette ja nii saingi lõpuni märkimisväärsete vigadeta joostud.
Finišis olin üsnagi üllatunud, kui kuulsin, et võidan Sanderit tervelt minutiga. Sellise jooksu puhul oleks pidanud asi vähemalt vastupidine, kui mitte hullem olema. Aga see, et Loodust juba võidetud sai, pani uskuma, et olukord polegi lootusetu. Nii oligi ja 4. koht tuli ära.

Pühapäev:

Jooksma läksin täiesti pingevabalt, kuna koht oli kindel ja tavaraja jooksmine EM-il ei pakkunud huvi. Ei paku senimaani. Võsa võin ka enda metsas lõikamas käia. Plaanis oli joosta nii kaua, kuni ära kukun. Aga üllatusena seda ei juhtunudki.
Esimese ringi alguses häiris maastiku liigne tundmine, mistõttu ei viitsinud eriti kaarti lugeda. Vead ei paista kaardilt küll suured, aga metsas olles võtsid vanduma. Õnneks läks alates 5. KP-st asi vähem tuttavaks ja sai jälle kaardiga joosta. Tänu sellele ka vähem vigu. Ringi peale tuli koperdamisi 1,5 minuti jagu.

Teine ring pakkus suhtelise "tundmatusega" palju rohkem mõnu ja teevalikuid ja kaardilugemist. Ainukeseks tõsisemaks veaks oli idiootlik plaanimuutus seitsmendal etapil. Alguses tahtsin teed mööda mäest ringi joosta, aga mäge enda ees nähes tuli ikka tahtmine üle minna. Kaotasin vähemalt 30 sek.

Lõpuks kaotasin Ollele 1.25 ja Andreasele 44 sekundiga. Selja taha võtsid end tihedasse ritta Sander (+0.28) ja Erkki (+0.35).
Kordaläinud "treeningjooksu" üle oli hea meel.
Sprindini on nüüd jäänud vähem kui 3 nädalat ja selle aja jooksul tuleb lõikudega jalad kurjaks ajada ja kaarditrennidega pead teritada. Homme ootab suure tõenäosusega ees Küka ja jungade lühirada, 90%-ga.