teisipäev, oktoober 10, 2006

Viimane pingutus

Kuna poolikutel ja segavõistkondadel ei lubatud MK-l teatest osa võtta, jooksime Andreasega treenerite ja VIPide jooksu, et pikast hooajast kurnatud kehasid viimast korda võistlusolukorras piitsutada.
Rada oli meeste teate oma, osadel pikem, teistel jälle lühem - olenes vanusest ja muudest vaimsetest ja füüsilistest parameetritest. Minu raja pikkus 5,8km. Võistluse ajal joosti see minu mäletamist järgi 47 min-ga. Minu plaan oli lihtsalt rada läbida ja mõndadele treenerite (Thoresen, Salmi, Bührer + liba-treener Kraas) konkurentsi pakkuda.
Esimese 2 punktiga see isegi õnnestus, kuid kolmanda KP otsimiseks kulus mul teistest juba u 5 minutit rohkem. Liidergrupp oli läinud, kuid nüüd oli tarvis veel end paika saada ja rahulikult edasi tiksuda. Neljas punkt tuli lihtsalt, kuid 5-ga tuli järjekordne pauk, mille kestvus või olla umbes 2 minutit. Mingid vanemad treenerid said mu seal juba kätte.
Pärast seda jama oli plaanis neil ikka eest ära joosta, kuid kaardil märgitud punase täpi juures väänasin raginaga vasakut hüppeliigest. Õnneks suutsin ise tagasi keskusse joosta ning sain seal kohe med abi.
Kuna viimati oli mul hüppeliigese vigatus 3? aastat tagasi, siis oli väänamine küll ootamatu, kuid hooaja lõpu tõttu see mind rivist välja küll ei löö. Lähipäevil teen esimese jooksutreeningu ning eks siis ole näha, kui kehv seis on. Arvan ja loodan, et on hea.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Võtsid vist maksimumi (kui vigastus välja arvata)? Lühirajal jäi igasugu huvitavaid nimesid protokollis tahapoole.

Üks küsimus ei anna ka rahu. Kaardipilt on üks asi, aga milline oli maapind. Ega ometi mitte valdavalt selline, nagu Tero kodulehel oleval pildil: vot see

Markus ütles ...

Arvan, et tolle hetke maksimumist jäi 1 või 2 minutit puudu ning seega ka mõned kohad protokollis.
Võimete maksimaalset realiseerimist loodan näha millalgi tulevikus. Senimaani sunnibki ideaalse soorituse soov ja võidutahe mind edasi treenima.

Maapind oli siiski pildil nähtust armulisem, kuid tavarajal tuli ka sarnaseid kohti ette. Lühi oli füüsiliselt raske just metsa tiheduse pärast, kivised olid vaid üksikud lohupõhjad ja küngaste nõlvad. Päris kivikülve ei esinenud.