neljapäev, märts 16, 2006

Osa 5: s... päev

Kui peaks kuidagi päeva kordaminekut hindama, siis tänane saab hindeks kindlasti kahe. Põhjused järgnevad: vasak kand hõõrutud, parem hüppeliiges valus (iga päev hästi kergelt väänanud ja nüüd paistes) ja orienteerumistehnika väga puudulik + negatiivsed mõtted järgmisel nädalal eesootavatest eksamitest ja koolist üleüldse.
Hommikuses trennis lootsin joosta 1:7500 kaardil oleva 5km tehnilise raja ja lisaks veel osa ühest pikemast rajast, kuid tulemuseks oli 1:07-ga läbitud 5km. Kuna puudusid punktides olema pidanud tähised, läks palju aega just õige punktikoha tuvastamiseks, mis viis tempo alla. Suht algusest hakkasid ka vead tulema, mis langetasid veelgi tempot kuni lõpuks, kanna ja hüppeliigese valude kaasabil, viskas kopa nii ette, et hakkasin kõndima. Ega viga niigi tulemata jäänud. Vahepeal oli küll tunne, et tahaks ühe teatud noororienteeruja kombel ropendada, aga ei hakanud siiski metsaelanikke traumeerima (nägin sisalikke ja kitsi).
Õhtune trenn kulges samamoodi ropendamise-tujus ja viga tehes ning kanna ja hüppeliigese olemasolu tunnetades. Tundub, et orienteerumisest on juba üledoos tulnud või oli lihtsalt väga s... päev. Hommeõhtusel tirimispäevakul saab selgust, kas tehnika on tagasi või minu juurest jäädavalt lahkunud.
Kuna täna oli suure tõenäosusega viimane päikseline ja soe päev, siis tuli kõvasti päikest võtta, et kodumaal ikka siinviibimist tõestada. Tulemus ei olnud küll ootuspärane, kuid punane kõht on vast ikka parem kui valge kõht ja lootus jääb, et punane muutub kord ka pruuniks.

Lõpuks jõudis ka mańana kohale ehk kaart on siin.
Minu liikumistee punane, Fubyl roheline ja Vitekil sinine.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minu arust võiks sa ka oma juttudesse rohkem romantikat ja inimsuhteid tuua, muidu need jäävad sellisteks väga looma- ja medalitekeskseteks.

Markus ütles ...

eks näis, mida järgmine jutt toob