neljapäev, märts 09, 2006

Osa 1

Hetkel varastan internetti - seega teen lühidalt.
Elame El Escoriali kämpingus päris oma majakeses, mis paberite järgi 46 rm suurune. Tegelikult on nelja inimese jaoks seda üsna vähe, ja ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui Rain ja Erkki tunni aja pärast koos lennukilt tuleva Antsuga saabuvad. Õnneks jään mina edasi voodisse, kuigi alguses ähvardati mind diivaniga, mis jääb siiski Kraasi valdustesse.
Eile hommikul oli mägede kohal pisut pilvine, kuid meil paistis päike. Sooja u 5-7 kraadi. Õhtul tuli juba 9 kraadi ära. Tänaseks lubas juba 15 kraadi, aga tuli u 12, mis oli siiski talvise Eestiga võrreldes väga mõnus.
Möödas on 2 päeva trenne. Eile hommikul ei olnud meil veel kaardid käes ja seega pidime lihtsalt ringi jooksma. Kuna ainuke tasane ala oli karjakoppel, siis suundusime sinna. Õnneks ei pidanud härgadega võitlema. Mõned korrad sai aga okastaimedega võideldud ja sääri veristatud. Õhtul kulgesime lihtsalt mööda kämpingulähedast kruusateed.
Täna hommikul oli esimene kaarditrenn. Selleks tuli sõita 1500 m peale mägedesse. Meie pisikesele Hyundaile käis see suht üle jõu, kuid kohale me jõudsime. Mägedes ootas korralik 20-30cm lumikate, mis muutis trenni väga rängaks. Algsest 14 km o-rajast tegin endale u 9 km ja 400m tõusuga vikati. Alguses sujus kõik hästi, aga hiljem muutus lumi nii paksuks, et tõuse pidi kõndima. 1.40-ne trenn tappis õhtuks jalad korralikult ära. Siiski suutsin õhtul veel tunnikese tee peal kulgeda.
Timmo tahab nüüd enda arvutit. Järgmine sissekanne lükkub määramatusse tulevikku.

Kommentaare ei ole: