Eile õhtul oli Must reps ehk geograafia-rebaste ristimine. Oli hoopis teistsugune kui olin ette kujutanud. Uskusin, et meid pekstakse kumminuia ja -heebliga, kuid oli pisut humaansem. Esmalt kästi Toomemäe nõlvadelt lehekuhjadest õllepudeleid otsida, siis linna peal rahvale putru sööta. Seejärel topiti meid bussi ja sõidutati kuskile Luunja kanti "metsa". Seal võsas tegime umbes tunniajase matka, mille jooksul suutsime läbida võib-olla 2 km. Tegime lõkke ja keetsime kaasavõetud pangetäiest sooveest teed. Päevasel ajal ei oleks seda vist joonud, aga õnneks oli piisavalt pime ning ei olnud aru saada, kui sogane see vesi tegelikult oli. Nüüd viis teekond meid Luunja noortekeskusse-rahvamajja-mingissemajja. Seal tehti igasugust nalja, anti vanne ning kell 2 olin ma juba kodus. Tegelikult kestis pidu 5ni, aga õnneks oli veel tüdinud inimesi, kes olid nõus taksoraha klapitama. Selline asi on see must reps. Valge on veel tulemas. Seal kantakse ülikondi ja tehakse teatrit.
Täna jooksin juba viiendat päeva järjest. Tunne oli päris hea: jalad enamuse ajast kerged ja tundsin liikumisest rõõmu. Kahjuks peab tõdema, et Tartus ei saa inimlikult trenni teha, kui just autot ei ole, mis linnast välja sõidutaks. Jänese rada ja Raadi ja üleüldse linna ümbrus on jube jama koht jooksmiseks. Eilne ring Tartu puukooli taga põldudel oli ikka väga mage. Tõuse saab joosta ainult Toomemäel (aga ei tohi) ja Tähtveres (liiga väikesed) - Tabina elanikule ei ole sel kohal küll midagi pakkuda. Või äkki on? Andke teada!
Homme vean oma väikesed jalakesed jälle jooksma. Kuuendat päeva järjest. Mitte et ma varem poleks nii palju järjest jooksnud, aga lihtsalt nii pika puhkuse järel tundub see üsna muljetavaldavana. Nädalavahetusel tuleb ka veel 2 jooksu otsa, nii et 8 korda järjest tuleb ära, enne kui puhkan.
5 kommentaari:
Tere tulemast reaalsesse maailma, Markus. Nii häid trennivõimalusi kui Tabinas on maailmas väga vähestes kohtades. Ja kus on, polegi peale trenni midagi muud teha. Nii et ma soovitaks sul harjuma hakata.
Muide, taanlaste kollektiivsesse mällu on sügavalt sööbinud, kuidas ükskord Tabinas olevat põder lastud ja selle pea koertele närida antud. See andis meie modernse ja kõrgtehnoloogilise riigi mainele küll kõva hoobi.
Muidugi on mul väga kahju, et Eesti riigi maine sai määritud, aga samas said linnaelust pehmeks muutunud taanlased ka pistu "lihtsat elu" näha. Loodan, et trauma sellest hetkest jälitab neid veel kaua
johhaidiii...
Tartus on ju ideaalsed treeningtingimused... sa pead lihtsalt natuke enda ümber vaatama...
mina pooldan hr loodust ja virisemine ona ainult nännipunnidele.
trenni mees aga ära mölise!!!!
hea et sa raplas ei ela.
Postita kommentaar