EMV tava - õun söödi ära

Olles just Tammede kodukat lugenud, tuli idee, et võiks enda blogi ka täiendada. Milleks ta siis muidu tehtud sai.

Tavarada Kitsemägedes ei olnud üldse tore. Vähemalt enne võistlust sai niiviisi mõeldud, sest Värska metsad on teatavasti hea joostavusega. Ja teatavast on härra Õun/Loodus või lihtsalt Sander üks väga käreda jalaga poiss. Seega võtsin tavaraja hommikul kodust paar õuna kaasa, et need Sanderi autasustamisel ulatada. Aga välja kukkus hoopis teisiti.

Riidesse hakkasin panema jällegi mingid kolmveerand tundi enne starti, nagu tavaliselt. Tavaliselt jään ma peaaegu starti hiljaks, sest paelad tuleb veel üle siduda. Seegi kord ei olnud palju parem, valmis olin umbes 3 min enne eelstarti. Õnneks olin mingi soojenduse juba teinud, stardialas pisut veel võimlesin. Tunne ei olnud just suurepärane, midagi nagu kurta ei olnud, aga hea ka polnud.

Jooksust. Sain kaardi kätte ja kohe K-punkt ja suunamuutus. Päris raske oli ennast kohe õigesse suunda ajada, kuid sain soovitud teeraja ikkagi kätte. Sihi peal jõudsin rajale kiire pilgu visata ja punktipiirkondadest ründeobjekte otsida. Ei olnudki midagi suurt otsida, paistis üsna lihtne. Mõned teevalikud sai ka välja mõeldud, kuigi otse ja omadega tundus enamasti parim lahendus. Esimesest suutsin kuidagi ikkagi mööda joosta, viga umbes 30 sek.

Kaarti vaatamata panin kohe punktist välja, sest etapi algus oli juba selga. Tee peal ajasin Integratorid kurjaks, tulemuseks etapivõit.

Teisest hooga mingit loha mööda välja, üle soo künkakese peale. Künka peal sai loomulikult tsirkust tehtud, keerasin täiega paremale ja jälle õigesse suunda tagasi. Kaotasin umbes 20 sek. Punkt ise oli lihtne, tuli lennult.

Neljandasse üritasin alguses metsaveoteid mööda minna, kuid suurt aru küll ei saanud. Vaatasin parem reljeefi ja võtsin punkti puhtalt.

Viiendasse otsustasin ringi joosta, sest ei tahtnud tõusu (5 meetrit vist) võtta ja nagunii reljeefi korralikult välja ei loe. Punkt asus jällegi seal, kuhu sammud said seatud.

Kuuendaga sama lugu, parem jooksen mööda teid ringi, kui üritan reljeefist aru saada. Just enne punkti nägin Laurit eespool. Vaatasin, et ta läheb valesti ja läksin ise õigesti. Tegelikkuses oli asi siiski vastupidine, viga umbes 20 sek. Müstilisel kombel oli ikkagi parim etapiaeg (2. koht +14 sek).

Teel seitsmendasse oli eesmärgiks Lauri kinni püüda. Kaarti jälgisin vähem kui Laurit. Kiirus lähenes Sanderi parematele päevadele. Lõpus väike ebakindlus, sest ei näinud soo keskel punkti. Hoopis otsas oli, puu taga peidus.

Lauri oli minust ikka veel ees, kuid tegi õnneks väikese konksu ja olingi tal üsna lähedal. Lisasin veelgi hoogu, tunne oli hea. Mõtlesin, kas Olle jookseb kogu aeg sellise kiirusega. Jooksin Laurist nagu postist mööda ja üsna varsti tundsin, et ma ei ole ikka Olle, ja vähendasin kiirust. Tagantjärele vaadates on 23 sek'iga etapi võitmine ju väga tore.

Üheksandasse joostes olin eelmise etapi tõttu üsnagi kabi, pea ei töötanud ka enam. Punktipiirkonnast ei saanud midagi aru. Üks hetk seisin lihtsalt mingi suvalise lohu kõrval ja sõimasin end, et nii palju viga on juba tehtud. Õnneks nägin Laurit, kes oli selge mõistuse säilitanud. Tänu temale tuli punkt peaaegu ise kätte. Viga siiski 45 sekundit.

Kümnenda punktiga tuli minna viga parandama. Loomulikult ei saanud kaardist midagi aru ning suundki ei olnud kõige õigem. Vedasin end üle mingi künka ja jäin uurima väga huvitavalt paiknevaid lohke. Paiknesid punkti kõrval. Viga ikkagi järjekordsed 45 sekundit. Katus hakkas ära sõitma.

Punktist üle künka tee peale, joogipunktis (ainukeses. Korraldajad, võtke mõistus pähe, ega me kaamelid ole, kes kõrbes nädalaid veeta suudavad olla) väike värskendus ja siis hooga edasi. Tuli välja, et mingis suvalises suunas. Soo ääres hakkasin kõva häälega ropendama, kuid endale tundus see kuidagi kunstlik. Laurile veel sellel distsipliinil vastu ei saa. Ringmäng maksis jällegi oma 45 sekundit. Mõtlesin, et hea kui veel pronksigi saan.

12. ja 13. tulid õnneks jällegi korralikult kätte. Andsid eneseusu enam-vähem tagasi. Kuna etapid olid lihtsad, uurisin pikka etappi 14.-sse.

Lootsin ja ootasin rajalt üht korralikku pikka teevalikuetappi, kuid seda ei tulnudki. See-eest oli üks pikk otseminek. Punktist välja üle soo, ümber künka ja enam-vähem suund peale. Peaasi, et sood ei tabaks. Soo otsast üritasin end mingile metsaveoteele saada, kuid see kujunes surnult sündinud ürituseks. Targem oli lihtsalt otse raiuda. Jõudu küll kulus, aga oli mõttetu oma pead vaevata. Mingi hetk jooksin päris suurest mäest üles, ei viitsinud kaardilt uurida, kas ringi ka saab. Ja pealegi oli vaja rahvale showd teha. Rahvaks olid seenelised. Nende silme all ei tundunud tõus üldsegi nii raske. Jõudsin tee peale täpselt hargnemise koha pea, kuid ootamatult ei olnud tee peal enam endist hoogu. Jalad olid juba pehmed. Punkti hakkasin ründama lageda servast, kus üritasin kõrgust hoides suure lohuni jõuda. Vaim oli aga juba väsinud ning kaldusin pisut vasakule. Seisatasin hetkeks, sest loodetud lohku ei olnud kuskil. Pisut ringivaatamist ja lohk leitud, punkt k.a. Näpukas maksis oma 10-15 sek.

15.-sse minnes ei suutnud reljeefi lugeda, sest püstviirutus kattis kõik ära. Oleks võinud lihtsalt valgeks jätta või hõredama viirutuse teha. Lootsin punkti hoopis teisel pool mäge leida.

Mingil hetkel tekkis tunne, et äkki Sander polegi force majeure, et äkki on teda veel võimalik alistada. Rasketele jalgadele vaatamata tõstsin kiirust. Siiski kaotasin 16. etappi just Sanderile.

17. etappi olin päris pikka aega uurinud. Algne otsus oli otse sood forsseerida, kuid viimasel hetkel avastasin siiski variandi vasakult. Tee peal veelgi gaasi juurde, sest algav vihm ähvardas võistluskeskuses olevad asjad märjaks teha. Punkt oli seda varianti mööda võttes lihtne.

Viimasesse tuli lihtsalt hambad ristis suruda. Jalad oli kiiremad kui pea ning jooksin pisut punktist mööda, lindi peale ja siis seda mööda tagasi. Kaotasin ehk 5 sek.

Finisisse joostes kuulsin ka kommentaatorit midagi Sanderist rääkimas. Ju oli minu aeg siis läbi. Kuid joone peal ära komposteerides vaatas Kolla minu poole ja raputas pead. Õun söödi 49 sekundiga ära.

Maitses ikka kuradima hästi.