esmaspäev, september 19, 2005

Plekist medal

Keda huvitab, kummast otsast jookseb Ora jõgi Põlva järvest välja? Mind ja Sanderit näiteks huvitas. Mina arvasin näiteks, et võttes järvelt tammi eest, ujutame Rosma üle, kuid oh õnnetust, tamm ei olegi turupoolses otsas vaid hoopis Mammaste-poolses. Seega tuleb ööklubis Life varsti veepidu. Tasuta, ja väga ootamatult.
Lisaks tähtsatele hüdroloogilistele aruteludele peeti Vastse-Kuuste ja Küka metsades ka Est-Lat-Lit noortematš. Aeti suured hulgad rahvast väga ilusasti niidetud päikeselisele heinamaale kokku ja kästi metsa minna. Ega eriti ei kippunud küll - külm oli ja ähvardas vihmaga. Kuidas sa jätad asjad niisama vedelema, tuleb vihm ja teeb märjaks, või varastatakse ära. Kõigele eelnevale lisaks on ju Küka metsad ka väga jooksjasõbralikud - vaarikas paitab nägu ja nõges silitab säärt. Mida veel tahta? Ehk pisut kuuseoksi, mis kiharaid kammiks? Leidus ka neid. Pahmott oli jooksu järel päris popilt üle pea kammitud. Mitmekordne rahulolu.
Stardihetkeks sain hirmudest üle, kuigi erilist soovi joosta ikkagi ei olnud. Kõhus oli kahtlane tunne - mitte õõnes, aga tühi - präänikuid tahtsin, kuid need ootasid alles finišis. Nagu mulle tavaks, jäi ka paelte sidumine viimasele hetkele. Tähtis ongi kogu aeg sama sissekulunud protseduuri järgida. Ma arvan.
Raja algusosa tundus üsnagi igav: palju teid ja sihte, tasane - ei midagi erilist. Esime punkti võtsin pisut halvasti, poleks pidanud vist läbi raiesmiku tungima. Punkt ise tuli aga lihtsalt. Nagu ka teine, mis jõudis kuidagi väga vara kohale. Teises sain ka 2 min varem startinud Gatis Caics'i kätte. Vähemalt ühele teen täna ära, käis peast mõte läbi. Kolmandasse hakkasin loomulikult suvaliselt läbi võsa raiuma ja suunda kadus käest ära. Õnneks oli viga kergesti parandatav ja etapi lõpp sujus päris soliidselt, vaatamata kaardil ja looduses esineva erinevustele.
Lätlane ei tahtnud ikka veel maha jääda. Mingi jama. Hakkasin kõvemini rassima. Aga tulemust ikka ei tulnud. Teel viiendasse sain pisut eest, kuid kerge näpukas KP võtmisel kahandas vahe jälle miinimumini. Kuuenda juures püüdsin mingi leeduka kinni. Vähemalt eel-eelviimane koht olemas.
Seitsmes oli raja pikim etapp. Teevalikuid oli lausa mitu. Lauri läks vasakult ja jooksis ujuvate vormide peal kaardist välja. Sander raius otse ja jäigi raiuma. Läksin paremalt teid ja sihte mööda - oli hea kerge joosta ja sai pisut teise etappe ette lugeda. Etapi lõpus rammisin säärekondiga kändu ja lendasin karjudes läbi kuivanud kuuskede näoli maha. Karjatus ei suutnud siiski konksumehi ära hirmutada, kuigi maha jäid küll pisut.
Kaheksandasse jooksin pisut ebakindlalt ning punktist panin ka mööda. Sabarakud said punkti enne kätte ja nüüd olin mina nende ustav jünger. Üheksanda jooksin üsnagi konksus. Isu oli korraks otsa saanud - ju ajas eelmine etapp vihale.
Kümnenda poole hakkasin jällegi hoogsamalt liikuma. Soos tundsin ennast üsna tugevalt ning jooksin teistest mööda ja jõudsin punkti pisikese eduga. Mõned meetrid enne sihtpunkti kuulsin Malsroosi sõjakisa. Kuna SI ei töötanud, tuli kaarti lapata ja järg kadus ära. Pidin pisut seisma, sest ei teadnud, kuhupoole välja joosta. Teised tormasid kohe minema. Üheteiskümnes oli teevalikuga: joosta otse läbi metsa teeni või minna lageda kaudu. Kiiremaks valikuks oli mööda lagedat, nagu arvata oligi. Jooksime seal Lauriga edu sisse, kuid KP oli pisut peidus ning vahe oli jällegi null. 12 ja 13 tulid kiiresti ja puhtalt - vähemalt midagi tuli hästi välja.
Neljateiskümnes paistis üsnagi koledas kohas olevat: tumeroheline ja enne punkti tihe viirutus. Sinna kaotas vist Rihm MM-i lühiraja kulla. Minul läks seal paremini, kuid MM-i kulda siiski ei antud. 15 ja 16 tulid päris ilusti kätte, kui 14.-st väljajooks välja arvata. Läks pisut nihu.
17. tuli kuidagi liiga kiiresti, lugeda ei jõudnud üldse, aga kätte ikkagi sain. 18.-da jooksin teed mööda ringi. 19.-sse minekul tuli järjekordne viga väljajooksul. Vist ei tulnud pähegi kompassi vaadata. Karistuseks tuli nautida vaarikat ja tumerohelist. Tee peal olid jalad üsna pehmed, kuid õnneks oli lõpp nii lähedal. Punkti võtsin loha järgi.
Viimasesse kasutasin jälle loha, ei olnud mahti enam kaarti vaadata. Finišisirgel jalg sirgeks ning pulk auku. Spiikri käest oma edu teise koha ees kuuldes arvasin, et olen vist mõned punktid kuskil vahele jätnud. Rajal tekkis ka korraks selline mõte. Õnneks olin ikka kõik õigesti teinud.
Kahjuks ei valmistanud võit erilist rõõmu, sest mitmed Läti ja Leedu tugevamad oli Rootsi või Soome MV-tel. Samuti ei saanud Sander korralikult joosta, sest oli kaotanud läätse ja motivatsiooni. Kuld on siiski kuld, olgugi et plekist.

2 kommentaari:

Lauri ütles ...

einoh kihlvedu oli muidugi mõttetu taks aga noh sul ju raha on mida laristada. Miks mitte. Jooksu kohapealt: huvitav mida sa sööd et sellise pasaga mööda metsa liigud?

Markus ütles ...

korralikku sööki söön, seda, mida ema kodust kaasa paneb