Самолва running

Ma ei tea, kui palju on Tartus Garmini kellade kasutajaid, kes enda jooksutreeninguid veebikeskkonda tõmmates avastavad, et jällegi on nende treeningu nimeks "Самолва running". Ehk on mõni päev treeninguks ka "Самолва cycling", "Самолва kickboxing" või "Самолва mjäkdoonalds". Polegi tähtis, mis liiki on treening, vaid mis imeline koht on siis see Samolva, kus kõik trenni teha lõhuvad teha?

Самолва, eesti keeles ka Samblaküla, on 230 (2009. a andmed) elanikuga küla Pihkva oblastis Peipsi idakaldal. Ega muud ei olekski peaaegu öelda, aga Vikipeedia sõnul olla tegemist ühe vanima eestlaste asustuskompleksiga Peipsi taga ja venekeelsed Vikipeedia järgi on sel kohal ka mingi side 1242. a jäälahinguga. 

Tegelikult sai täna Ninsa Koopaga hoopis suusatatud ehk "Самолва cross-country skiing". Libisemine oli hea ning ka luu näis olevat piisavalt hästi kokku kasvanud, et mitte kepitõuget segada.

Toidublogi

Täna on see blogi siis toidublogi, sest tööelu viis mind täna Tallinn-Varssavi lennule, mida opereerib... No ma tegelikult ei tea, kes see opereerib või kes täpselt kellega käib, sest see kiilipildiga lennukompanii on üks imelik asi. Turvalisusest räägiti poola keeles, aga lennuteenindaja vest oli Türi triibuga.

Mul oli blogipostitus enne lennule tulekut põhimõtteliselt juba valmis mõeldud. Tahtsin öelda, et süüa ei antud. Aga võta näpust, menüüs oli minu lemmik Poola šokolaad Prince Polo ning vett ja kohvi sai ka (vt jooniselt 1).

Joonis 1. Tallinn-Varssavi liini menüü.

Et toidublogi oma tiitli välja kannaks, siis ka üks fakt Prince Polo šokolaadi kohta. Õndsal sotsialismiajal olla toimunud aktiivne kaubavahetus Poola ja Islandi vahel - saareriik saatis siinsetele elanikele tonnide viisi kala ning poolakad lähetasid Islandile Prince Polo šokolaadi.

Tegin ka lennuga rahulolu graafiku (vt graafikut 1).

Graafik 1. Rahulolu Tallinn-Varssavi lennuga. 

Hakkab jälle blogima?

Kodumaine o-blogi skene on nii tühjaks jäänud, et hakkasin tänasel jooksuringil taaskord ajaveebi pidamisele mõtlema. 

Kaalusin erinevaid variante: 

a) fitnessblogi, kus näitan sponsoreeritud valgupurkide taustal enda musklilist keha, 

b) vegan-harrastussportlase blogi,

c) diip filosoofilis-kirjanduslik päevaraamat. 

Aga ükski ei olnud päris minu teema, sest: a) mul pole muskleid, b) ma ei suudaks isegi magades vegan olla, c) kellel seda vaja oleks? Eks aeg näitab, milline siis tegelikkus olema hakkab. Ees ootavad igatahes erakordselt huvitavad ajad. Homme võetakse näiteks ära kuu aega minu paremat labakätt kaitsnud kips. 

Kas ma sealt alt välja tuleva kõhetunud käe kohta homme juba kirjutan või keskendun sponsor-contenti promomisele? Variant on ka see, et blogi kõngeb pärast seda postitust jälle mitmeks aastaks ära. 

Eks ta ole.