Montenegro

Enne, kui ma eelmisel aastal pool-juhuslikult Islandile o-kaarte joonistama sattusin, meeldis mulle aeg-ajalt piiluda Tšehhi kaardistajate lehele http://www.holidaymappers.eu/en/, et vaadata, kus eksootilises kohas härrad jälle joonistamas on käinud ja ise samalaadsetest väljakutsetest unistada.

Aasta hiljem, pärast kaht Islandil käiku (kaardid 2009: Miklatun ja Laugardalur; 2010 maitseproov pildina allpool) ning kodumaiste Hüti, Botaanikaaia ja Voose (parandused) kaartide joonistamist olen isegi eksootiliste paikadeni jõudmas. NB! Pole põhjust arvata, et ma nii kaugele oma joonistamise oskuste tõttu olen jõudnud.
Laupäeval, kui paljud noored ja vanad kaardistajad on kaardistajate seminaril Kanepis, istun mina veel viimaseid minuteid Montenegrosse suunduvas lennukis ja uurin aknast Podgorica lennujaama kõrvale jäävad küpressimetsa ning kesklinnast põhja jäävat Gorica mäge (e. k on mäe nimi siis "Mäeke"). Need kaks platsi ning pisike linnakaart Albaanias Shkoderis ongi minu järgmise nädala töö tallermaaks. Alguses oli plaanis töö teha 2 nädalaga, aga kui aega pole, siis...

Et muuta programmi veelgi pingelisemaks ja minimeerida unetunde, pean jooksvalt tegema ära ka kõik kameraalsed tööd, et juba nädal pärast minu lahkumist Balkanilt saaksid Peo Bengtsson ja tema 43-st Höst-Öst orienteerumisreisist osa võtvad jüngrid samadel maastikel looma moodi tirida.

Taolistes olukordades ellu jäämiseks tuleb teha korralik kodutöö. Kui arenenud (o-) riikide puhul võib kindel olla, et tellija tagab töö täpsuse ja kiiruse huvides võimalikult head alusmaterjalid, siis Gorica mäe puhul jäeti mulle nö vabad käed...Kuna ma juba 3 tunni pärast ärkama pean, siis jätkan siit mõni teine kord:P

Küte

Küte metsas: vaata kaarti!
Küte kodus: vaata videot!

Metsas toimunu kvaliteediga pole ma eriti rahul, aga tean vähemalt osade vigade tagapõhja. Kõlab imelikult, aga minu arust on selleks liiga aeglane jooksmine. Sellisel juhul jääb aega "üle" ning keskendumine pole täielik. Kiirel jooksul pole muud võimalust, kui tegeleda ainult etteantud ülesandega ja tähelepanu selle lahendamisele suunata.

Halikko teatejooksu tulemused
Natuke pilte

Süües kasvab isu

Esmaspäev: süda kuulutatakse olevat taas normaalse suurusega
Teisipäev: esimene treening pärast 5-kuulist puhkust (võistlusi ei arvesta)
Kolmapäev: juba haige
Neljapäev: ikka haige
Reede: taastun haigusest
Laupäev: Võrumaa meister ja üliõpilaste MV 2. koht
Pühapäev: ?

Meeldetuletus

Laupäeval tegin comeback'i metsaradadele, joostes Rootsis 25-mannal MS Parma II võistkonnas 7. vahetust. Just nimelt, jooksin! Aga see polnud mingi sportlase moodi jooks, pigem natuke lennukam kui kiire sörk, aga rahulikum kui aeglane jooks. Päris jooksmise kohta loodan saada lisateavat esmaspäeval, kui näitan oma murtud südant kardioloogile ja tema masinatele.

Minu võistkond MS Parma II jooksis esimesed 3 vahetust konkurentsivõimeliselt, andes lootust jõuda eelmise aasta 64. koha tasemele, kuid neljandas vahetuse suurte vigade tõttu see lootus kadus. Järgnevad vahetused tõid meid 169. kohalt tagasi esisajasse. Minu vahetuse 4 meest aitasid seejuures 12 kohta tõusta: 125-113.

Enda täpset aega ei ole ma vale pulga kasutamise tõttu tulemustest leidnud, kuid ebatäpsete arvutuste järgi võiks see jääda umbes 27 minuti juurde, mis tähendab umbes 5-minutilist kaotust parimatele.

Päeva meeldejäävaimaks osaks oli kindlasti fiaskodest räsitud Peetri võimas lõpuspurt esindusvõistkonna au kaitstes, mis jättis isegi maratoonar M. Boströmi õhku ahmima ja metslase jõudu imetlema. Ykkösjoukkuelgi oli vahepeal probleeme parimate seas püsimisega, kuid õnneks on sel võistlusel nii palju vahetusi, et alati on võimalik heade jooksudega rongile tagasi jõuda.

Tulemused
Uudis MS Parma lehel
25-manna