World Magnetic Tour

Jah, orkester on varsti taas linnas! Sel korral tänu lätlaste kõhnale rahakotile. Tänu Leedus käimisele sattusin tagasiteel just õigel ajal Tallinnasse ning sain ka endale Solarise keskusest pileti lunastada. Kas Metallica tahtiski nii või on see lihtsalt juhus, aga Tallinna kontsert jääb minu ettevalmistushooaja viimasele päevale ning on seega justkui kirss tordi peal!

Põlvamaa MV SO

Eelpoolmainitud Leedu-reisi eel oli mul au osa võtta konkurentsitihedatest Põlvamaa suusa-o meistrivõistlustest. Suusavorm on sel aastal päris hea, seega liikus 83kg mööda Saarjärve metsasid täiesti arvestatava kiirusega. Aga protokollis piisas minu muidu headest sõitudest, mis ei jäänud siiski vigadest puutumata, vaid kümnendaks ja kaheteistkümnendaks kohaks. Möödas on need ajad (juuniorideklass), kus endise suusatajana võis veel medaleid võtta. Ehk panustan järgmine talv veelgi enam suusaettevalmistusse?Sprindi ja tavaraja kaardid

Saarjärvelt võtsin üheskoos leedukatega ette 10tunnise reisi Vilniuse suunas. Kogemustega bussireisijana läks see aeg kui lennates. Sain sõidu ajal kuulda natuke Leedu o-elu suurtoetajast ettevõttest IGTISA, mis on loonud omanimelise tiimi, mille all võisteldakse nii suvel kui ka talvel. Eelmisel aastal oldi Jukolal puhtalt leedukatega 38. kohal.

Vilnius
Äsja 1000-aastaseks saanud Leedus võttis mind vastu juba aastaid sealmail töötanud onupoeg. Rajasin baaslaagri tema korterisse Vilniuse city lähistele. 2 esimest päeva avastasin vanalinna, mis vapustas mind kirikute hulgaga. Ükskõik kuhu kõrgemale ka tõusta, ikka oli näha vähemalt kümmet kui mitte kahtkümmet torni.Vaade 3 risti mäelt vanalinnale

Minu puhul on paratamatu vaadata iga linna või metsa kui võimalikku orienteerumismaastikku, nii ka Vilniuse vanalinna. Aga nagu selgus, polegi sellest tänapäevast sprindikaarti, kuigi tänavatevõrgustik ning sisehoovid pakuksid mõnusat peamurdmist. Haistan töövõimalust!

Vanalinnast ida pool, Vilnia jõe paremal kaldal nõlval asub lausa omaette vabariik Užupio, mis kuulutas 1999. aastal välja iseseisvuse ning valis endale ka presidendi. Samuti on neil olemas saatkond Moskvas ning 12-meheline armee. Leedu presidendipaleeni on sealt vaid pool kilomeetrit, aga õnneks on tegemist rahumeelsete kunstnike ja boheemlastega. Samas linnaosas kaunistati ka 2008. aastal Balti MV ajal Maido buss kirjaga "Riski Biz" vms.Sissepääs vabariiki. Siin elavad vist hipid. Nõukogude võim ei hakand peale.

Ühel jooksutreeningul linna idaossa juhtuski äkki, et hakkas tuttav tunne - küngas, männid, kaitsekraavid - siin olen ma olnud! Jätkates jooksu leidsin veel tuttavaid kohti ning siis kirgastuski, et muidugi - Balti MV teate maastik. Püüdsin mälu järgi taaselustada esimest etappi, aga poolel teel, suurel ninal läks sel korral sassi. Võõrale nagu mina võikski Vilnius meelde jääda suurepäraste maastikega keset linna. Lausa nii head, et 2005. aasta kevadel käis Prantsuse koondis seal Jaapanis toimuvaks MMiks treenimas. Ka leedukate tulemused on korrelatsioonis maastike sarnasusega: S. Krepsta ind. kohad: sprint 8., lühirada 7. Teade 6. koht.

Tagasi Eestis
Maailmaturnee sai jätku juba kodumaal koondise hooaja avalaagris, kus sportlasi võttis vastu uue peatreener Elo Saue. Programm oli tihe, sisaldades nii märkesuusatamise võistlust, tõusulõike kui ka plastiliinikeraamikat, mille eesmärgiks oli teha endale Bulgaaria EM-maastike pisike koopia. Modelleerisin amandusadamsonlikult tükikese rannaäärsetest luidetest, kus joostakse sprindi finaal.

Aktiivse perioodi lõpetas suusamatk marsruudil Vastseliina-Tabina. Jalas olid Rootsi sõjaväe puusuusad. Polnud kerge, polnud raske, aga oli väga mõnus. Teadmiseks konkurentidele: Winter Xdreamil kasutab Latvijas Pups siiski traditsioonilist põlvetõstetejooksu.

Puutlipalu metsavendadest võib lugeda Etsi blogist.

Talv

Üleile käisin üle pika aja taas massaažis. 9 treeningnädalat olid lihastele oma jälje jätnud, siin-seal olid pinged, mille vabanemise järel lõi lae all välku ja müristas, teises kohas jällegi pikemat aega kerged valud. Minu skeptiline suhtumine venitusharjutustesse sai sel päeval küll löögi, aga vaevalt ma enam kui mõõdukalt end ka tulevikus venitama hakkan. Esmaspäevast protseduuri võiks pidada üheks jubedaimaks minu elus, karjusin valude käes nagu mõni metselajas. Siiakohale sobiks hästi viisijupike Kongost:

„Džunglist kostis kisa-kära

ahv sõi neegri munad ära“

Nagu eelpool mainitud, on hooaja algusest möödas 9 nädalat. Ei saa öelda, et kõik oleks selle aja piires kulgenud plaanipäraselt, aga loodusjõudude vastu on raske ka võidelda. Käes on ikkagi talv, ja milline veel! Mõnel pool peavad mehed lausa puusani (et mitte öelda munadeni) lumes sumpama. Minu suurimaks vaenlaseks on olnud aga külmakraadid, mis on mind nii mõnelgi päeval tubasele tegevusele suunanud või parematel juhtudel spordihalli juhatanud. Olen endale piiriks seadnud umbes 15 miinuskraadi, millest külmemaga ma ei jookse ega suusata, küll aga võin teha jõutreeninguna kirja minevaid lumekoristustöid. Hetkeseisuga on minu käe läbi asukohta vahetanud juba sadu tuhandeid kuupmeetreid kohevat lund!

1980-1981. aasta talvel olla Tabinal termomeetrid mitu päeva põhjas olnud ehk temperatuur oli noil päevadel lausa -50*C või madalamgi. Kõvemad mehed panid selga kaks lambanahkset kasukat ning tegid õunapuuaias puude päästimiseks lõkkeid, kuid sellele vaatamata paljud puud lihtsalt „plahvatasid“. Minu vanaisa suurest õunapuuaiast jäid järele vaid riismed. Usu või ära usu!

Käsilolev 10. nädal on kerge, aga see-eest huvitava lõppmänguga. Põlvamaa meistritiitel on talveunest äratanud kõik eestlastest lõuna lõuna pool elavad suusatada oskavad rahvad. Meeste põhiklassis võiks vabalt välja jagada ka Balti meistrivõistluste medaleid – minu asjatundmatu silma järgi on kohal selle kandi paremik, kokku 38 nime! Fantastiline, hakka või taas alaga tõsiselt tegelema.