Lühiraja kaart

Vead:
4 - 20 sek. Ei olnud täpselt kindel, kuskohas teerajalt ära keerasin. Natuke seismist ning sain ennast siiski paika.
7 - 30 sek. Risusse kinnijooksmist ei saa vist veaks nimetada, aga parema kaardilugemise korral oleks olnud seda võimalik vältida.
10 -30 sek. Juba poole etapi peal kadus järg käest. Täieliku eksimisega riskides liikusin siiski edasi, kuni sain ennast punktist lõuna pool asuva lageda lohu serval paika.
11 -20 sek. Paarkümmend m enne punkti lasin suuna käest ning jõudsin lagedale. Sealt KP-d võtta polnud probleem.
12 -60 sek. Selle asemel, et natuke hoogu maha võtta, lasin ennast lohal teerajani kanda. Sain end koheselt teisel pool rada oleva raiesmiku järgi paika.

Jooksmata jäänud sprindi eeljooks

Olles ise samal maastikul ühe treeningu jooksnud, olin ma üsnagi rahul, et sprindi eeljooks ära jäeti. Selleks oli 2 põhjust: tõenäoline väga tuuline ilm (sest asub mäe otsas platool) ning liiga tihedaks muutuv programm.
Esmapilgul tundub maastik lahe ja omapärane, kuid tegelikult oli see lihtsalt vastik: hein üsnagi kõrge ja igal pool väga palju torkivaid taimi ja põõsaid.
Punase ja sinisega teekond, mida mööda oleks võinud joosta.

Viimane pingutus

Kuna poolikutel ja segavõistkondadel ei lubatud MK-l teatest osa võtta, jooksime Andreasega treenerite ja VIPide jooksu, et pikast hooajast kurnatud kehasid viimast korda võistlusolukorras piitsutada.
Rada oli meeste teate oma, osadel pikem, teistel jälle lühem - olenes vanusest ja muudest vaimsetest ja füüsilistest parameetritest. Minu raja pikkus 5,8km. Võistluse ajal joosti see minu mäletamist järgi 47 min-ga. Minu plaan oli lihtsalt rada läbida ja mõndadele treenerite (Thoresen, Salmi, Bührer + liba-treener Kraas) konkurentsi pakkuda.
Esimese 2 punktiga see isegi õnnestus, kuid kolmanda KP otsimiseks kulus mul teistest juba u 5 minutit rohkem. Liidergrupp oli läinud, kuid nüüd oli tarvis veel end paika saada ja rahulikult edasi tiksuda. Neljas punkt tuli lihtsalt, kuid 5-ga tuli järjekordne pauk, mille kestvus või olla umbes 2 minutit. Mingid vanemad treenerid said mu seal juba kätte.
Pärast seda jama oli plaanis neil ikka eest ära joosta, kuid kaardil märgitud punase täpi juures väänasin raginaga vasakut hüppeliigest. Õnneks suutsin ise tagasi keskusse joosta ning sain seal kohe med abi.
Kuna viimati oli mul hüppeliigese vigatus 3? aastat tagasi, siis oli väänamine küll ootamatu, kuid hooaja lõpu tõttu see mind rivist välja küll ei löö. Lähipäevil teen esimese jooksutreeningu ning eks siis ole näha, kui kehv seis on. Arvan ja loodan, et on hea.

Taassünd

Pärast eilset 2,5 tunnist seiklust oli päris tore ainult 36 minutit joosta. Jalad, eriti parema jala reielihas, tegid veel hommikulgi korralikult valu, aga kannatasin ära. Mitte kõige värskemad jalad olid tõenäoliselt ka resultaadi vormistamisel abiks, sest ei lubanud hoogu liialt suureks ajada ja mind vigadele meelitada.
Tehniliselt kulges jooks rahuldavalt: väikseid vigu ja seisakuid tuli palju ning paar korda pidin end ka kaardilt üles otsima. Lihtsalt ei suutnud enam järge hoida või läksin liialt julgeks.
Füüsiliselt hinnanguks 4+.
Pikemalt SPORTNETIST

Tava- e kannatusterada
Asusin täna starti üsna kindla eesmärgiga rada läbida, maksku mis maksab. See ka õnnestus ning 2h27min kestnud pingutuse hinnaks on valutavad reielihased ning kiviga kokkupõrke tõttu kergelt valu tegev vasak põlv.
Raja algusosa sujus üsna hästi, kui esimese punktiga tehtud 2min viga välja arvata. Enamik etappe pakkus kindlaid teejooksuvariante ning seal ma väga palju ära ei andnud, kui end mitte Thierry Gueourgiouga võrrelda, kes oli täna mees omast masinaklassist.
Kolmveerand tunni järel, pärast pikka etappi olin 30. kohal, kaotades Thierryle u 10 minutit ja omades Chiefi ees pisikest edumaad.
Edasi, või siis juba pika etapi lõpuosas hakkas jooks aga viltu kiskuma - kaarti oli väga raske lugeda ning maastikuga sobitada. Tõenäoliselt oli sarnane probleem enamusel (v.a muidugi Gueourgiou); kuid korrutades selle minu tagasihoidlikumate tehniliste oskustega, tuleb tulemus üsna negatiivne.
Raja keskosa, mis oli ühtlasi ka kõige tehnilisem, kulges minu jaoks üsna tagasihoidlikult ning mitmel korral suutsin enda hooaja suurimat viga korrata ja ühel korral lausa kolmekordistada. 19.KP-ga kaotasin Thierryle 14 min, millest 10 min oli kindlasti puhast seiklemist. Olin küll punktile suhteliselt lähedal, aga tihe reljeef ja väsimus ei võimaldanud enda asukohta kuidagi määrata. Pika jalutuskäigu tulemusena see siiski õnnestus.
19. punktist alates võtsin eesmärgiks ainult rada kuidagi läbida, sest parem reielihas hakkas üsna tugevat valu tegema, mis tõmbas masti veelgi madalamale. End vigaseks polnud mõtet joosta, kuna soovin veel lühirada joosta, mitte pelgalt läbida.
Lõpus viis mind edasi vaid soov tulemus kirja saada ning lootus, et kedagi edestan. Protokollist leidsin end lõpuks 65.-lt realt, 55min võitjast tagapool.
Kogemuse võrra jälle rikkam e siis ära roni 300 treeningtunniga meeste mängumaale. Eks ta ole.

Tänase võitja Thierry Gueourgiou tehnilised oskused jäid hoomamatuks ka temaga enamuse rajast koos läbinud teise koha saavutanud Valentin Novikovile, kelle sõnul ei olnud võimalik Thierry sabas joostes isegi normaalselt järge hoida, rääkimata enda teevalikute tegemistest või eest ära jooksmisest vms. Müstiline mees see Sursu.

Pildil tänased tegijad: Jani Lakanen, Thierry Gueourgiou ja Valentin Novikov

Sprindi finaal

Tippkonkurentsis 29. koht - põhjus rahuloluks.

Igas halvas asjas on ka midagi head

Tänane lühiraja finaali katkestamine tormituulte tõttu oli minu jaoks positiivne. See selgus küll alles pärast õhtust koosolekut, kus anti teada, et finaal joostakse uuesti reedel (mis pidi muidu olema puhkepäev) ning osaleda saavad kõik, vaatamata kvalifikatsiooni tulemustele. Nii et nüüd on võimalus taas pjedestaalikohtade peale kandideerida. Kui nii hästi ei lähe, siis oma majas kolme hulka tulek oleks samuti kordaminek - Andreas, Valentin Novikov ja Jonn Are Myren ei ole just kõige lihtsamad vastased.

Samuti muudeti homset kava: sprindi kvalifikatsioon jääb ära ning toimub ainult finaal, mis muudab MK punktide saamise natuke lihtsamaks ning ei väsita tavaraja eel väga ära. Lõpp hea, kõik hea.

Pildil torminautlejad Markus, Jonn Are Myren ja Chief. Pildi autor Valentin Novikov.

3 sekundit rahulolust

Kuhu kadus 3 sekundit?
Teine KP? Viga: 1-1,5min
Kuues KP? 1min
Üheksas KP? 45sek
Kolmeteistkümnes? 30sek
Finišisirge? Ei, kuigi seal oleks võinud need 3 sek ehk veel tagasi võita.
Nii ta läks. Mis s...ti, see uuesti.