Día nueve
Eilse päeva alustuseks tegime soolajärve ääres easy-eleveni, mille järel hakkasid kõik peale laisa minu tegema ÜKEt. Mina hakkasin tegelema kokandusliku eksperimendiga, mille tulemusena valmis globaalset kiitust pälvinud risotto.
Jürgen lõpetas hommikul „Sada aastat üksindust“ lugemise. Kui keegi pole seda veel lugenud, siis sisukokkuvõtteks võib öelda, et suguvõsa esimene seoti puu külge ja viimase sõid sipelgad ära.Vahepeal toimus mitmeid ebamaiseid sündmusi, alates surnute elluärkamisest kuni seasabadega lasteni. Soovitan soojalt.
Pärastlõunal järjekordne Carrefouri külastus, mis jäi meelde sellega, et meid ei petetud. Või tehti seda nii osavalt, et ei saanud arugi.
Poeskäigu järel ei suutnud Kristo enam ilma apelsinideta elada ning nii panimegi seljakotid selga ja asusime 2-tunnisele retkele oranžide iluduste juurde. Mitmel korral sattusime väga hapude apelsinide või apelsinisarnaste sidrunite peale. Need olid tõeliselt hapud. Lõpuks leidsime õige maitsega viljad ja toppisime seljakotid väärt kraami täis. Kristol sai isegi nii palju kilosid, et koju jõudes olid koti rihmad tema õlad nii ära sooninud, et kätes puudus verevarustus. Võõrast vara nõrkemiseni.
Õhtusse trenni läks ainukesena Jürgen, kes tahab viimastest päevadest maksimumi võtta. Teised lebotasid ja vaatasid Eurospordi pealt snuukerit, mis on kogu esimest laagrinädalat saatnud. Murphy ja Day matš oli lausa nii huvitav, et pidime seda ka kordusest vaatama, et saaks veel ja veel kuulata Marguse ekspertanalüüse.
Día diez
Asusime kohe pärast hommikusööki teele Sierra de Espuna poole, kus Margusel ja Kristol olid plaanis kilomeetrised tõusulõigud ja minul ja Jürgenil pikem jooks. Parkisime auto pärast 5 km-st serpentiinidest üleskerimist 800m kõrgusele ümp. Lõpuks tõusime Jürgeniga 1201 m kõrgusele sadulale, kust avanes järjekordne suurepärane vaade.
Teel tippu veeres meie südametelt ka 2 suurt kivi ära, otse mäest alla kuristikku. Tore oli näha ja kuulata, kuidas gravitatsiooni toimel kivi kiirus kasvas ning oksad ja väikesed puud ragisesid. Tegelikult olen ma siiski loodusesõber.
Õhtupoolik oli unine.
pildil kiviheitmine El Valles.
teisipäev, veebruar 06, 2007
Posted by Markus at 22:25
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Hola! Comò estàs, Markus? Es todo bueno?
Millal sind Maarjamaale tagasi on oodata?
ola! yo bien! i tu?
en Estonio febrero 15
Estoy muy bien! Bueno, véale en escuela.
Apesadumbrado para mi mal español, estoy utilizando Bable Fish - muy bien!
Hell Weinstein!
„Sada aastat üksiLdust” või siis on vahepeal mingi alternatiivne raamat ilmunud.
frikazos sin ley
Postita kommentaar