Laagrielu

Día uno

Hommikul sõitsime Jürgeni juurest taksoga lennujaama, vahepeal korjasime veel Marguse Luigelt peale. Tee peale olid tekkinud korralikud tuisuvallid ja ühte sisse sõites kaotas taksojuht kontrolli masina üle ja sattusime külglibisemisse. Mõneks sekundiks tundus, et reis ongi juba läbi, aga juhi ja Ford Mondeo V6 koostöös seati masin taas otseks ja lubati pulsil langeda.

6:45 Tallinn, -8 kraadi, tuiskab - soeng püsib.
9:20 Barcelona, +2 kraadi, vahelduv pilvisus - soeng püsib.
13:30 Alicante, 12 kraadi, pilvine – soeng püsib.

Mina ja Jürgen lendame Eesti õhuga Tallinnast Barcelonasse. Mina jään sinna kolmeks tunniks Alicante lennukit ootama ja Jürgen läheb rongijaama, et Renfe teda 5 tunniga Alicantesse toimetaks. Margus ja Kristo lendasid Tallinn-Praha-Barcelona-Alicante. Alicantesse jõudsin mina 4 tundi enne kõiki teisi ja jäin jahedasse lennujaama ootama. Pärast katseid magada ja lugeda, jõudsid kohale ka M ja K. Minnes Jürgenile rongijaama järele, suri meie Toyota Yaris välja ega tahtnud enam uuesti käivituda. Lõpuks tuli välja, et seljakott käivitub ainult siis, kui esimene käik on sees.

Õhtul seitsmeks jõudsime lõpuks enda boksi, mis koosneb 2-st magamistoast, elutuba-köögist, vannitoast, keldritoast ja terrassist. Sisehoovis on ka bassein, kahjuks soojenduseta.

Día dos

Pärast hommikusööki käisime Carrefouris toiduvarusid täiendamas. Carrefouri puhul on tegemist Prantsuse poodideketiga, mis minu mäletamist mööda on Wal-Marti järel maailmas suuruselt teine.

Suurusele vaatamata on 200-eurosega maksmine neile ootamatu. Rahatähte nähes helistas kassapidaja kohe ”Kiisule”, kes libises kohe rulluiskudel kohale ja kontrollis rahatähe õigsust seda kokku murdes. Alles seejärel saime tasumiseks rohelise tule.

Esimeseks treeninguks oli ümber soolajärve jooks, pikkusega umbes 17 km. Mõned kilomeetrid enne boksi külastasime apelsini- ja sidruniistandust, kus täiendasime tsitrusviljade varusid.
Õhtul jooksime majast 20m kauguselt algavatel männimetsaga kaetud düünidel, kuhu oleks hädasti vaja kaart joonistada.

Día tres

Hommikul käisime Jürgeniga soolajärve-äärses metsas JTH-d tegemas. Kuna öösel oli kurk kergelt valusaks jäänud, tundsin ennast üsnagi kehvasti. Raske mineku põhjuseks pidasin ka eelmisel nädalal puudulikuks jäänud treeninguid, kuid õhtuse treeningu järel sain enesetunde põhjustele jälile: kurk oli jätkuvalt kähe ning lisaks sellele oli ka nina kinni jäänud ja silmad kipitasid. ”Külmetus”, ütles dr Margus ja andis mulle medikamente.

Día quattro

Tänane päev ongi kulgenud toas istudes ja turul käies. Nina on rõve ja pea paks, mistõttu olen trennimõtted maha matnud vähemalt 1. veebruarini, mil läheme El Vallesse mägesid vallutama. Olenevalt tervisest tuleb kas mõistliku pikkusega trenn või kerge jalutuskäik fotoaparaadiga.
Pärast lõunasööki käisime turul, kust saime odavaid puu- ja juurvilju ning ka suurepärase mandlikoogi, mis oli teadmata põhjustel kaetud õhukese paberiga. Kuna selle eemaldamine osutus võimatuks, suundus see koos koogiga minu ja Jürgeni kõhtudesse. Nüüd on söömisest juba üsna mitu tundi möödas ja kõhuvalu veel ei ole. Ootame veel.

Retsept eriti näljastele laagrilistele (ehk meie tänane õhtusöök)
Tahtsime teha paellat, kuid keetmisel läks riis pudruks ning hakkliha oli ootamatult halvaks läinud. Seetõttu pidime retsepti muutma. Otsustasime kõik kokku keerata, mida meil köögis leidus: kapis oli eilseid kartuleid ning üleeilseid spagette. Et söögi mahtu suurendada, keetsime veel kartuleid lisaks.
Koostisosad:
1 päev vana keedetud riis
praetud hakkliha veiniga
2 päeva vanad spagetid
1 päev vanad keedetud kartulid
värske kartulipuder
piim
värsked mugulsibulad

valmistamine:
Esiteks tuleb leida tugevate kätega segamis-operaator, kui muidugi köögis saumikserit ei leidu. Meil leidus, aga ei kasutanud.
Esmalt pane koorega kartulid keema ning siis hakka hakkliha praadima. Seejärel sega suurde potti kokku keedetud riis (eelmisel päeval hakklihaga segatud), lühikeseks lõigutud spagetid ja vanad kartulid. Kui kartulid on juba keenud, siis tuleb need koorida ja hakata potti lisama, samal ajal tugevalt segades ja piima lisades. Viimaks lisada äsjapraetud hakkliha ja värske sibul ning kõik kõvasti läbi segada: nii, et täna keedetud kartulid muutuks pudruks ja kogu kompott hakkaks isuäratav välja nägema. Lõpuks lisada maitseaineid vastavalt soovile.

Salatiks lihtne paprika, tomat ja kapsas.

Head isu!

Sissekanne kell 5:15 hommikul

Mida teha, kui keset ööd viskab õppimine üle, kuigi kartograafia eksamini on jäänud ainult 5 tundi ja Timo norskab kõrvaltoas?

Liialt külm, et minna trenni ja liiga hilja (või vara), et minna magama.
Järelikult tuleb tegeleda igasuguste asjade kirjutamisega - esmalt kirjutasin näidendi elust enesest, mida saab lugeda noorteblogist, seejärel tuleb otsida interneti kaudu uusi sõpru ja seigelda Google Earthiga ringi.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Juba 49 tunni pärast pean ma olema Tallinna lennujaamas, et lennata selle talve esimesse lõunalaagrisse, mis leiab aset Hispaanias Alicantes. Kuni eelmise nädalani tundus, et olin kodumaa talve üle hinnanud ja laagri ajaga eksinud, kuna kõik ilmaparameetrid olid treeninguteks sobivad.
Ma ei ole veel laagri jaoks täpseid tegevusplaane paika pannud, kuid on selge, et pearõhk on jooksmisel. Mahtu tuleb koguda palju, et luua vastupidavam põhi kui varasematel aastatel, kuna H21 klassi tavarada on juunioride omast hoopis erinevas kategoorias.

Aga, et ka tehnika täiesti ära ei roostetaks, on plaanis 3-4 orienteerumistreeningut nädalas. Kõige enam ootan 2002. a JWOC lühiraja maastikule pääsu, nii päeval kui ööl.
Eelnevatele lisaks tulevad menüüsse kindlasti erinevad lõigud, tõusud, JTH ja palju muud, sinnahulka ka apelsiniraksus käimine (kui need peaks valmis olema).
Kodumaa hakkab uuesti paistma 15. veebruaril ja siis ootab ees kool kõikide oma rõõmude ja muredega. Aga õnneks jätkub neid vaid 5. märtsini, sest siis on aeg uuesti õhku tõusta ja lasta end õhuvooludel Madridi kanda.

pildil Raadi võsa