Kui suvel, juuni lõpus-juuli alguses perega Hispaaniasse, pooleks ajaks Vahemere rannikule ja teiseks pooleks sisemaale reisisime, siis pingutasin ka o-kaartide leidmise nimel. Alicante piirkonnas, kus veetsime 5 ööd, oli kaarte küll palju, kuid mahti Guardamari kuulsatesse rannamännikutesse minna ei tekkinudki.
Reisi teise poolde jääva Cuenca ja ümbritseva piirkonna kohta oli mul tänu Lauri Sillale mitu kaarti kaasas ning ühest ja ainsast sealsest käigust kirjutan teine kord. Äkki. Esmalt aga meeldivast üllatusest Requena linnas.
Requena oli meie esimeseks ööbimispaigaks teel Alicantest (täpsemalt Torre La Matast) põhja poole liikudes. Tundmatu koht hõredalt asustatud sisemaal, kuhu (välis)turistid niisama lihtsalt ei satu.
Requena kindlus
Mulle sellised asulad meeldivad, kus kohalikud päriselt elavad oma elu. Alicante/Torrevieja/Torre La Mata olid selles mõttes täielikud vastandid - turistilõksud "internatsionaalsete" restoranide, tuhandete ühetaoliste, immigrantide poolt koristatud puhkekorterite ning päevitavate põhjamaalastega.
Meseta (Kastiilia) kiltmaa idaosas, ca 700 m kõrgusel asuva Requena, nagu paljude teistegi piirkonna asulate ajalugu ja planeeringut on mõjutanud sajanditepikkune mauride valitsusaeg. Minugi jooksutiir viis kohe mauride "süül" ebakorrapärase tänavavõrgu saanud El Barrio de la Villa linnosasse ehk siis kohalikku vanalinna.
Sel jooksutiirul õnnestus üllatusega leida ühelt majalt 2022. a toimunud "kultuurilise orienteerumise" kaardinäidis ja QR kood. Kood enam ei toiminud, aga otsinguga õnnestus leida kunagise ürituse koduleht ning sealt natuke loetavam kaardiversioon.
Leid majalt
"Parem" kaart internetist
"Piiksutasin" suuga mõned KP-d ning tiirutasin õndsalt telefoniekraanilt järge ajades kitsastel tänavatel ja läbi kangialuste. Vahel pole õnneks palju vaja, piisab vaid o-kaardist.
Sumedal suveõhtul istuti tänavale asetatud pinkidel. Ainult mitte sel tänaval.
Kangialune on o-maastiku kvaliteedimärk
Orienteerumist sai joostud ca kilomeetri jagu ja juba viiski tee asulast välja agraarmaastikule, kus nägin oma silmaga kaht 2024. a oktoobri lõpu üleujutustes purustatud silda Rio Magro jõel ning teisi suurvee tehtud pahandusi. Requena pääses inimohvriteta, kuid ülesvoolu asunud Utielis hukkus elanikke 6.
Üleujutuse tagajärjed Rio Magro jõel
Ajutiste lahendustega oli kohalik liiklus taastatud, kuid käisid ka mitmemiljonilised ehitustööd taristu taastamiseks.
Allavoolu
Kuna kant oli kena ja
Hispaania Mapant näitas mõistlikku ringi, siis vaatamata hämarusele jätkasin linnast kaugenemist. Maastik muutus mägisemaks ning pinnas ja teekatte värvus varieerusid "tavalisest" kruusast kauni punaseni. Silmad said puhata ka värvilistel põldudel.
Lavendlid
Mõnus punane
Tsivilisatsiooni piirile jõudsin tagasi täpselt siis, kui päiksevalgusest jäi veel kuma läänekaarde. Linnas kees kümnetes välikohvikutes elu.
Hommikul enne ärasõitu uudistasime vanalinna alla jäävaid veini jt kaupade hoiustamise koopaid. Külastasime vaid üht turistidele avatud koopasüsteemi, kuid kuulu järgi olla neid paljude majade alla keskajast saati jooksul nii keldri, sahvri, varjupaiga kui krüptina uuristatud.
4-eurose pileti eest oli elamust omajagu
Veinianumad
Positiivse o-üllatuse pakkunud Requena järel jätkus teekond põhja suunas Ibeeria mäestiku metsikumate piirkondade suunas, mida rahvastikutiheduse tõttu ka
Hispaania Lapimaaks kutsutakse. Porosid ei näinud.
