Karuaseme talu-/metsavahikoht Vorbuse metsas

...
Ma jätsin pärastlõuna vabaks
(kes ei tahaks)
...

Laulsid Nublu ja Vaiko Eplik. Tahtsin. Tegin jõulu teisel pühal pealt tunnise tiiru varem radari alt läbi jooksnud Vorbuse metsas Tartu põhjaküljel Tallinna maantee ääres. 

Sattusin juhuslikult uidates  - nii palju, kui kraavitatud-sihitatud metsas see võimalik - vana talukoha peale ja jäin nuputama sealse paiga ajaloo üle. 

Leidsin maastikult ühe vundamendi, kinnikasvanud tiigi, põlised tammed ja ca 5 õunapuud ning muudki, mida piltidele püüdsin. Koju jõudes võtsin ette erinevad internetiallikad ja püüdsin leida veel infot, et luua terviklikum pilt möödunud aegadest.

Maja ase. Taamal tammede varjus asub tiigi asukohta tähistav niiske lohk

Trossiga kokku põimitud betoon- ja puitpost võiks anda vihje, et taluni tuli kunagi elektri- ja/või telefoniliin. Kaardid vastust ei anna, nii et võib-olla on tegemist ka kohale veetud prahiga, sest lageda servas oli ka mitmeid hilisema ajastu betoonplokke. 

Tsivilisatsiooni jälg?

Talu ümber oli ka kolm puidust ja üks ümmargustest plasttorudest valge raam. Rahvuslik maateadus, Squadratsi ruut, droonide treeningrada, üraskipüünise riputusraam vms? Ei saanud vastust ei maastikul ega hiljem ühelt RMK töötajalt. 

Üks neljast raamist

Talu ümbruses jäi veel silma kena vana metsaeraldis, mis nagu hilisem internetiotsing näitab, on ka kaitse alla võetud. 0,9 ha suuruse eraldise peapuuliigiks on tamm ja vanuseks näitab RMK metsatööde kaardirakendus 117 aastat. Fotole seda metsatukka ei püüdnud, kuid silmale oli tõesti ilus vaadata.

Uurimine ekraani tagant. Kaardid

Maa- ja Ruumiameti geoportaali ajalooliste kaartide rakendusest erineva ajastu kaarte ja pilte läbi vaadates jõudsin nimeni - Karuaseme.

Karuaseme Eesti Vabariigi 1:25 000 topograafilisel kaardil (1935)

Sama nime leiab ka 1:50 000 NSVL O-42 topokaardilt, aga muudel kaartidel sama koha peal enam nimega talukohta ei ole. Eesti ja NL topokaarte võrreldes jääb mulje, et NL-i kaart on kasutanud EV kaarti vähemalt mingil määral alusena. 

Karuaseme NL 1:50 000 topograafiliselt kaardil (1939)

Aero-/ortofotod

Detailsema pildi kunagisest Karuaseme talust leiab vanalt aerofotolt, millelt võib tuvastada kolm hoonet: L-kujulise verandaga eluhoone (korstnaga) ning kaks abihoonet. Tänagi maastikul märgatavad õunapuud moodustavad abihoonest põhja pool aerofotolgi märgatava viljapuuaia.

Karuaseme 1948. a aerofotol

Ca 10 m  laiuse vundamendi ja vanal aerofotol asuva elumaja mõõtmete (katusehari 12 m) järgi ning ka üldise ehitusloogika järgi, et vundament on ikka elumajal, omistaks alles jäänud betoonvundamendi siis elumajale. Vundamendi kuju järgi on võimalik, et maja põhjapoolne tiib oli kergem ehitus.

NL-i aegsed fotoplaanid annavad aeg-ajalt väärt infot ja nii on siingi. Talukohal on märge "h.(utor) Metsavahi" ehk Metsavahi talu. Talust läänes leiab lagedalt ka märke tiigi kohta (pr.(ud)), mida ise maastikul tähele ei pannud, nii et lausa kahe tiigiga talu võis olla. 

Metsavahitalu kohta leiab infokillu ka pärandkultuuri kaardirakendusest: 1980. a keegi I. Voosalu andnud infot, et "Siin elas mingil ajal ka metsavaht. Kunagi elas siin Kivisäkk, kes pidas mesilasi". Tänapäeval leiab Säki-nimelisi kinnistuid nii põhjas (Kivisäki) kui edelas (Uue-Kivisäki, Siki kui Säki). 

O-42 1:5000 fotoplaan (1950)

Talukoha algus ja lõpp

Vanim kaart, millel võib aimata Karuaseme talukohta, näib olevat 1904. a pärinev kaheverstane kaart, aga kaardi mõõtkava tõttu on raske lõpuni kindel olla. 

Tõenäoline talukoht märgituna kaheverstasel kaardil kollasega (1904)

Küll võib aga üsnagi kindel olla, et talukoht on olemas olnud juba varemgi, juba vähemalt 1889. aastal, sest tolle aasta 1. novembril pakutakse Eesti Postimehe kaudu 20-rublast vaevatasu sellele, kes "26./27. oktobri ööl ära põletatud kolme heinakuhja põlema süitaja üles annab".

Üleskutse Postimehes

Hiliseim viide talukohale ja püsti seisvatele? hoonetele on tuvastatav 1982. fotokaardil, kus on alles L-kujuline eluhoone ja sellest idas asuv kõrvalhoone. Edelas pole veel tänasele Karuaseme talukohale hoonestust rajatud (jääb pildilt välja).

1982. a O-63 1:10000 fotokaart on viimane, mis näitab talukohta

Eesti põhikaart 1:20 000 (2006)

Ka 1980.-1981. a välitööde märkega Vorbuse orienteerumiskaardil on veel talukoht näha, aga seejärel kaob see ajalukku. Olgu see postitus siis ootamatult tekkinud mälestusmärgiks Karuaseme talule.

PS! Tänaseks on Karuaseme nimi aga edasi kandunud pool kilomeetrit edelas asuvale uuemale majapidamisele. Kahe majapidamise seoste kohta andmed puuduvad.

Üllatusorienteerumine Hispaanias

Kui suvel, juuni lõpus-juuli alguses perega Hispaaniasse, pooleks ajaks Vahemere rannikule ja teiseks pooleks sisemaale reisisime, siis pingutasin ka o-kaartide leidmise nimel. Alicante piirkonnas, kus veetsime 5 ööd, oli kaarte küll palju, kuid mahti Guardamari kuulsatesse rannamännikutesse minna ei tekkinudki. 

Reisi teise poolde jääva Cuenca ja ümbritseva piirkonna kohta oli mul tänu Lauri Sillale mitu kaarti kaasas ning ühest ja ainsast sealsest käigust kirjutan teine kord. Äkki. Esmalt aga meeldivast üllatusest Requena linnas.

Requena oli meie esimeseks ööbimispaigaks teel Alicantest (täpsemalt Torre La Matast) põhja poole liikudes. Tundmatu koht hõredalt asustatud sisemaal, kuhu (välis)turistid niisama lihtsalt ei satu. 

Requena kindlus

Mulle sellised asulad meeldivad, kus kohalikud päriselt elavad oma elu. Alicante/Torrevieja/Torre La Mata olid selles mõttes täielikud vastandid - turistilõksud "internatsionaalsete" restoranide, tuhandete ühetaoliste, immigrantide poolt koristatud puhkekorterite ning päevitavate põhjamaalastega.

Meseta (Kastiilia) kiltmaa idaosas, ca 700 m kõrgusel asuva Requena, nagu paljude teistegi piirkonna asulate ajalugu ja planeeringut on mõjutanud sajanditepikkune mauride valitsusaeg. Minugi jooksutiir viis kohe mauride "süül" ebakorrapärase tänavavõrgu saanud El Barrio de la Villa linnosasse ehk siis kohalikku vanalinna.

Sel jooksutiirul õnnestus üllatusega leida ühelt majalt 2022. a toimunud "kultuurilise orienteerumise" kaardinäidis ja QR kood. Kood enam ei toiminud, aga otsinguga õnnestus leida kunagise ürituse koduleht ning sealt natuke loetavam kaardiversioon.

Leid majalt

"Parem" kaart internetist

"Piiksutasin" suuga mõned KP-d ning tiirutasin õndsalt telefoniekraanilt järge ajades kitsastel tänavatel ja läbi kangialuste. Vahel pole õnneks palju vaja, piisab vaid o-kaardist. 

Sumedal suveõhtul istuti tänavale asetatud pinkidel. Ainult mitte sel tänaval.

Kangialune on o-maastiku kvaliteedimärk

Orienteerumist sai joostud ca kilomeetri jagu ja juba viiski tee asulast välja agraarmaastikule, kus nägin oma silmaga kaht 2024. a oktoobri lõpu üleujutustes purustatud silda Rio Magro jõel ning teisi suurvee tehtud pahandusi. Requena pääses inimohvriteta, kuid ülesvoolu asunud Utielis hukkus elanikke 6.

Üleujutuse tagajärjed Rio Magro jõel

Ajutiste lahendustega oli kohalik liiklus taastatud, kuid käisid ka mitmemiljonilised ehitustööd taristu taastamiseks.

Allavoolu

Kuna kant oli kena ja Hispaania Mapant näitas mõistlikku ringi, siis vaatamata hämarusele jätkasin linnast kaugenemist. Maastik muutus mägisemaks ning pinnas ja teekatte värvus varieerusid "tavalisest" kruusast  kauni punaseni. Silmad said puhata ka värvilistel põldudel.

Lavendlid

Mõnus punane

Tsivilisatsiooni piirile jõudsin tagasi täpselt siis, kui päiksevalgusest jäi veel kuma läänekaarde. Linnas kees kümnetes välikohvikutes elu. 

Hommikul enne ärasõitu uudistasime vanalinna alla jäävaid veini jt kaupade hoiustamise koopaid. Külastasime vaid üht turistidele avatud koopasüsteemi, kuid kuulu järgi olla neid paljude majade alla keskajast saati jooksul nii keldri, sahvri, varjupaiga kui krüptina uuristatud.

4-eurose pileti eest oli elamust omajagu

Veinianumad

Positiivse o-üllatuse pakkunud Requena järel jätkus teekond põhja suunas Ibeeria mäestiku metsikumate piirkondade suunas, mida rahvastikutiheduse tõttu ka Hispaania Lapimaaks kutsutakse. Porosid ei näinud.