Tartu linna kõrgeimat "mäge" otsimas

Ühel õhtul detsembri algul võtsin eesmärgiks vallutada joostes Tartu linna kõrgeim punkt, nimetu koht aadressil Riia 132a. Maa-amet ja Tartu Postimees teavitasid avalikkust leiust neli aastat tagasi, kui Maa-amet kõrgusandmete põhjal omavalitsuste kõrgemaid mägesid/tippe kaardistas. 

Tartu kõrgeim punkt põhikaardil (põhikaardistuse aasta 2020). Allikas: Maa-amet

Nagu kõrgete tippude vallutamisele kohane, ei olnud tõus füüsiliselt kergeimate killast - Tähtverest tuli 3,8 km jooksul tõusta lausa 25 m jagu, saatjaks pistmine ja kolmenädalasest jooksupausist tingitud kangus.

Tartu kõrgeim punkt asub alajaama paremast nurgast mõne meetri kaugusel

Tartu ametlikult kõrgeim punkt, silikaattellistest alajaama ümbrus ei ole teab mis kaunis koht. Päris kole ei ole, aga ilumeeli ka ei paita. Autodega tegelevad asutused ümberringi ja remonti või lammutamist ootavad masinad ornamentideks. Kindlasti mitte tavapärane kõrgeim mägi torni ja vaadetega.

Mis tekitas aga kohapeal ja ka hiljem küsimusi, oli see, kuidas Maa-amet just antud koha 2020. a Tartu kõrgeimaks punktiks määranud on. Paigapealsel vaatlusel tunduski et loode suunas (Riia tn poole) Vaibaparadiisi külje all võiks kõrgemgi olla. Või vähemalt ei tunnetanud ma, et alajaama ümbrus tõuseks kuidagi ümbrusest kõrgemale. Ei olnud seal ka ühtki kõrgemat mutimullahunnikut vms pinnase- või taimestikuobjekti, mis lidarit lollitada võinuks. 

Näib, et tasub uurida, mis metoodikat Maa-amet kasutas punkti määramiseks ning ka ise uurida läbi kõik antud piirkonna kohta käivad Maa- ja Ruumiaameti lidar-kõrgusandmed.  Esmane kiire kontroll madallennu andmetest (2024. a, kaardileht nr 471657) sinna punkti 80,2 m kõrgust punkti/kõrgusjoont ei tuvastanud. Näis, mida annavad eelnevad aastad, aga sellest mõni teine kord.

Lõunalaagri vaibi

Hommikujooksud pole kunagi minu teema olnud ning kunagi õnnestus isegi mõnes laagris kohustuslikuks kuulutatud hommikujooksudest kõrvale hiilida. Eelmisel nädalal Lissabonis viibides aga viilimise tunnet ei olnud, kuna majutuse uksest välja astudes sai kohe maailmatasemel sprindimaastikul joosta.

Esmalt aga töist juttu

Lissaboni tõi mind Web Summiti tehnoloogiakonverents, kus kogusin kolme päeva jooksul tööalaseid teadmisi ja inspiratsiooni. 70 000 osalejaga konverents pakkus esinejaid 15 laval ning üles astusid nii tuntud poliitikud, teadlased, tehnoloogiainimesed, sportlased kui meelelahutajad. Kuulasin huviga nii veebi loojat Sir Tim Berners-Leed, Vene opositsioonipoliitikut Julia Navalnajat, 10-kordset NBA All-Star mängijat ja nüüdset veiniärimeest Carmelo Anthonyt, neljakordset olümpiavõitjat Sir Mo Farah'd kui üldsusele vähem tuntud nimedega IT-maailma tippjuhte ja spetsialiste. 

Targad ja edasijõudnud esinejad Web Summiti pealaval

Web Summiti läbivaks teemaks oli tehisintellekt (AI), mida Microsofti aseesimees Brad Smith nimetas neljanda tööstusrevolutsiooni käivitajaks. AI-optimismile oli ka tõsiseid professoritest oponeerijaid - ilmselt õigustatult - kes soovitasid pidurdada püüdlemist potentsiaalselt destruktiivse täieliku tehisaru (AGI - artifical general intelligence) poole ning piirduda spetsiifilisteks ülesanneteks loodavate AI-tööriistade (tool AI) arendamisega inimkonna hüvanguks. Märkmeid sai tehtud nii palju, et ilmselt on tarvis kokkuvõtte tegemiseks kasutada mõnda AI tööriista.

Esimene sprint

Nagu mainitud, sai sprindirajale minna kohe kortermajutuse uksest. Elasime töökaaslasega Lissaboni vanimas, kitsaste käänuliste tänavatega jõe ja mäe vahel asuvas Alfama linnajaos. Kaardid leidsin enne reisi omaps.worldofo.com lehelt. Andku autorid ja omanikud andeks üks printimine. Muideks, omajagu teisi välismaiseid kaarte on raha eest kätte saadavad lehelt omaps.io.

Esimese hommiku rada

Saabumisele järgneval hommikul läbisin keskmises tempos 2016. a Lissaboni rahvusvahelise O-miitingu (WRE) naiste raja. Pidevalt tuli joosta üles-alla, teha järske pöördeid, ronida treppidest; vahepeal läbida mõned kangialused ja nautida vaateid Tejo jõele. Apelsinipuudki ei puudunud valemist.

Apelsinipuud mõjusid eriti lõunamaiselt

Tehniliselt polnud rada kontimurdev, vaid hoidis aju pidevalt töös ja ergutas meeli. Linn oli enne kl 8 veel vaikne, vaid mõned jalutajad ning äripäevaks valmistujad. Raja läbimisel kulus 21,5 minutit. 2016. a võitis Marika Teini 6,5 min parema ajaga.

Teine sprint

Teise hommiku rada

Teisel päeval tegin ajarännaku - kaart oli eelmisest neli aastat vanem ning stardikoht Sao Jorge kindluses, mille portugallased 1147. a endale Almoraviidide dünastialt vallutasid. Paraku oli hommikul enne kl 8 kindlus kinni (hiljem 15 € piletiga), nii et kuus esimest KP-d jäid võtmata. Aga see ei rikkunud rõõmu ja eelmise päeva võrreldes sai näha nii uusi kui juba tuttavaid tänavaid, treppe ning ka mõningasi kusehaisuseid urkaid. 

Vaade varahommikusele Alfamale ja Tejo jõele

Konverentsile kiirustades jätsin ära ka viimased kaks KP-d Baixa linnajaos, mis korrapärasusega meenutab moodsat linna, kuid on tegelikult juba 18. sajandi teisest poolest, Lissaboni maavärina järgsest ajast. Omal ajal võitis võistluse Diogo Miguel enam kui 25-minutilise ajaga, minul kulus ca 2/3 läbimiseks 28,5 minutit.

Lõppsõna

Tagantjärele tarkusena võinuks mõne maastiku veel otsida, kuna ilma kaardita polnud kolmandal hommikul üldsegi nii tore joosta. Kojulennu eel sai üle vaadatud ka Sao Jorge kindluse müüride labürint.

Sao Jorge kindluses

Konverents oli hea. Järgmisel aastal äkki jälle.