Lõppude lõpuks saab hooaeg läbi ning võib end pühendada kõigele muule, olgu selleks siis kool, õhtused väljaskäigud või hoopis natuke seiklussporti.
Nimelt sai 2 nädalat tagasi koos Timmo ja Sanderiga osaletud Xdreami viimasel osavõistlusel Moostes. Artistinimeks oli meil toetaja järgi Team CRAFT.
Kuigi kõigi seiklusspordikogemused olid leebelt öeldes puudulikud või piirdusid mõne stardiga "kunagi" minevikus, ei läinud me sinna üldsegi käega lööma. Oli teada, et varem on meie masti mehed (Läti Tiss) olnud korduvalt esikümnes.
Võistluste käik meie tiimi seisukohalt seda ka näitas - tõusime pärast ebavõrdses seisus alustatud rulluisu/-suusa etapi 4-minutilist kaotust jalgrattasõidu ja jalgsiorienteerumise järel (algusest möödas 2h) liidritele järele. Puhtalt toore jõu ja nupuka valikuga olime Mammaste suusaradadele jõudes kätte saanud kõik, kes meie ees olid. Siinkohal oleks vist paslik märkida, et tõenäoliselt ei olnud meil teistest "toorest" rohkem, vaid me kasutasime seda pillavalt.
Jalgrattaetapile järgnes meie leivanumber, kanuusõit. Vaevalt leidus mõni teine võistkond, kes oleks nõnda korrektselt jõeveele siinusfunktsiooni graafiku joonistanud ja selle puhul rahulikuks jäänud. Lisaks matemaatikale kasutasime veel teistki geniaalset "lüket", elik järgisime eesliikunud Nike ACG taktikat ja kandsime kanuud ligi 5 km õlgadel ning tõusime mööda kahest võistkonnast, kohale 7.
Järgnenud jalgsiorienteerumise käigus möödusime veel 3-st võistkonnast ning hinnanguliselt 1h enne finišit olime jalgrataste selga asudes kolmandal kohal paiknenud GoDiscover'i võistkonnale kuklasse hingamas. Aga sealt alates hakkas ka kiire algus tunda andma - piimhappevabrikud olid tööle läinud.
Kaotasime kolmveerandtunni jooksul mõistuse, jõu ning 4 kohta. Liidritele kaotasime sama ajaga juurde 14 minutit. Sellest poole võib panna süüks ebaõigele teevalikule (34-35, punasega "õige" variant) ning teise poole Sanderi kustumisele. "Mul on elu kõige hullem haamer", ütles Sander ja toetas pea lenkstangile.
Nüüd oli selge, et lihtne elu sai läbi ja koitis karm argipäev valu ja viletsusega - kraavikalda vallutanud nõgestest silla otsimine polnud enam "lahe". Traditsiooniline ütelus: "see on ju xdream" võis kuu peale kerida, parem veel kui isegi kaugemale.
Jõudsime järgneva pooltunni jooksul veel karjääris traktorikummi veeretada, pedaale tallata, veesuuskadega sõita, veelkord pedaalida ja takistusraja läbida. Selle aja jooksul möödus meist veel üks võistkond, nii et finišijoone ületasime 9. kohaga. Kaotus võitnud Salomon X- Adventure Team'ile 29 minutit.
Ei läinud palju aega mööda, kuni meid tabas järjekordne löök allapoole vööd: olime unustanud kanuu alguses SI-ga märke teha ja saime 1 tunni ajatrahvi, mis langetas meid protokollis 11 kohta allapoole.
Nii et suure entusiasmiga alustatud päev lõppes hoopis hallimates toonides, kuid siiski kerges päikesepaistes, sest saime vähemalt teada, mida on vaja protokollis tõusmiseks harjutada. Ehk kuulub nende hulka ka rehvivahetus?
Kuigi kõigi seiklusspordikogemused olid leebelt öeldes puudulikud või piirdusid mõne stardiga "kunagi" minevikus, ei läinud me sinna üldsegi käega lööma. Oli teada, et varem on meie masti mehed (Läti Tiss) olnud korduvalt esikümnes.
Võistluste käik meie tiimi seisukohalt seda ka näitas - tõusime pärast ebavõrdses seisus alustatud rulluisu/-suusa etapi 4-minutilist kaotust jalgrattasõidu ja jalgsiorienteerumise järel (algusest möödas 2h) liidritele järele. Puhtalt toore jõu ja nupuka valikuga olime Mammaste suusaradadele jõudes kätte saanud kõik, kes meie ees olid. Siinkohal oleks vist paslik märkida, et tõenäoliselt ei olnud meil teistest "toorest" rohkem, vaid me kasutasime seda pillavalt.
Jalgrattaetapile järgnes meie leivanumber, kanuusõit. Vaevalt leidus mõni teine võistkond, kes oleks nõnda korrektselt jõeveele siinusfunktsiooni graafiku joonistanud ja selle puhul rahulikuks jäänud. Lisaks matemaatikale kasutasime veel teistki geniaalset "lüket", elik järgisime eesliikunud Nike ACG taktikat ja kandsime kanuud ligi 5 km õlgadel ning tõusime mööda kahest võistkonnast, kohale 7.
Järgnenud jalgsiorienteerumise käigus möödusime veel 3-st võistkonnast ning hinnanguliselt 1h enne finišit olime jalgrataste selga asudes kolmandal kohal paiknenud GoDiscover'i võistkonnale kuklasse hingamas. Aga sealt alates hakkas ka kiire algus tunda andma - piimhappevabrikud olid tööle läinud.
Kaotasime kolmveerandtunni jooksul mõistuse, jõu ning 4 kohta. Liidritele kaotasime sama ajaga juurde 14 minutit. Sellest poole võib panna süüks ebaõigele teevalikule (34-35, punasega "õige" variant) ning teise poole Sanderi kustumisele. "Mul on elu kõige hullem haamer", ütles Sander ja toetas pea lenkstangile.
Nüüd oli selge, et lihtne elu sai läbi ja koitis karm argipäev valu ja viletsusega - kraavikalda vallutanud nõgestest silla otsimine polnud enam "lahe". Traditsiooniline ütelus: "see on ju xdream" võis kuu peale kerida, parem veel kui isegi kaugemale.
Jõudsime järgneva pooltunni jooksul veel karjääris traktorikummi veeretada, pedaale tallata, veesuuskadega sõita, veelkord pedaalida ja takistusraja läbida. Selle aja jooksul möödus meist veel üks võistkond, nii et finišijoone ületasime 9. kohaga. Kaotus võitnud Salomon X- Adventure Team'ile 29 minutit.
Ei läinud palju aega mööda, kuni meid tabas järjekordne löök allapoole vööd: olime unustanud kanuu alguses SI-ga märke teha ja saime 1 tunni ajatrahvi, mis langetas meid protokollis 11 kohta allapoole.
1. Salomon X- Adventure Team
2. ISC Adventure Team
3. GoDiscover
…..
20. Team CRAFT
Nii et suure entusiasmiga alustatud päev lõppes hoopis hallimates toonides, kuid siiski kerges päikesepaistes, sest saime vähemalt teada, mida on vaja protokollis tõusmiseks harjutada. Ehk kuulub nende hulka ka rehvivahetus?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar