Matk

Skeem puhkepäeval toimunud matkast.

Temperatuur oli alguspunktis umbes +10, tipus 0 kraadi lähedal, päiksepaisteline ja kergelt tuuline. Lageda peal lumikate.

Alguses tõusime metsa vahel looklevat rada mööda madalama tipuni, jõudes vaikselt lume peale. Tegime mõned fotod, sõime kartulikrõpse ja liikusime mööda mäeharja edasi, peatipu juurde.

Tipust imetlesime suurepärast vaadet igasse ilmakaarde, teadmata, mis meid ees ootab.

Edasi läks mäehari kitsaks ja kiviseks. Mõlemal pool olid järsud jäise lumega kaetud nõlvad. Teejuhtideks olid Sander ja Timmo, kelle arvates ei kujutanud antud marsruut mingit ohtu.

Mina tundsin vähemalt kahes kohas küll hoopis teisiti. Lausa nii, et ma ei tahtnud vahepeal üldse enam edasi minna, aga lõpuks jäin siiski rajaleidjate valesid uskuma.

Üks hetk jõudsime kohta, kust ei saanud normaalselt enam üheski suunas liikuda, kuna nõlvad oli järsud, jäised ja kivised. Lõpuks polnud muidugi midagi muud teha, kui ühest neist alla minna. Umbes 400-meetrine teekond võttis lõpuks minu jaoks aega üle 2 tunni. Joelil kulus seevastu ainult mõned sekundid libisemist (lühikeste pükste tõttu jäi ta ilma nahast tuharatel, peopesal ja nukkidel). Teised raiusid kiviga lumme astmeid ja üritasid gravitatsiooni mõju vähendada. Kõige suurema töö tegi ära Sander, kes sai oma töö eest isegi immuunsuse miinuste vastu.

Samal ajal kui mina veel mäest alla ukerdasin ja rajaleidjate peale vihastasin, suundusid Timmo ja Joel auto poole, et arstiabi otsida. Auto juures tegid meedikud esmase ülevaatuse, mille järel viisid Sander ja Timmo ta haiglasse siduma. Teised jäid tervemaks, kui kriimustatud käed ja tagumikud välja arvata.

Lõpp hea, kõik hea.