Katsekad

Aasta tagasi tundus koht EM-koondises helesinise unistusena. Olin mina ju nii väike ja väeti, et ei ulatunud veel koondise aknast sissegi vaatama, aga pärast üleeilset lühirada ja eilset tavarada võin aknast juba välja vaadata. Hetkel ei saa öelda, et oleksin end ületanud ning poolel teel Nirvaanasse. Pigem tundub hooaja algusele tagasi vaadates, et selline asjade käik oli loogiline, kuna ettevalmistus on kulgenud suuremate tagasilöökideta (kui just vendade Achilkade trikid välja arvata) ja kerge vorm oli juba olemas.

Pärast suhteliselt õnnestunud Lihavõttesprinti olin kindel, et suudan koondisekoha eest võidelda. Kuid ikkagi olin terve nädala närvis. Varem pole midagi sellist ette tulnud. Millest selline seisund? Ei tea.
Kaardid Route Gadgetis.

Laupäev:

Jõudu oli, aga kiirust mitte. Ju ei ole lõike veel piisavalt joostud või oli just teisipäevastest 1km lõikudest väsinud (ajad: 3.06, 3.11, 3.13, 3.11, 3.11, 3.08. Kasutasin jänest.).
Juba teise punktiga tegin u 30 sek viga, sest ei mõistnud reljeefi ja kaarti kokku panna. Järgmised 4 etappi kulgesid üsna viisakalt. 6st väljajooksul panin suunaga puusse ning avastasin ennast hoopis soost vasakul (ajasin künkad sassi). See võttis hetkeks hoo alla ja sekundid kadusid.

Lausa katastrofaalseks võib pidada üheksandat KP-d, kus kaotasin parimale ajale 1minuti. Jooksin orvandit pidi mäkke ja siis lasin ennast lõdvaks. Kui uuesti kompassi vaatasin, oli see 90 kraadi valesti. Metsavendade mälestusmärgi lähedused pole küll ilus ropendada, aga raske oli end tagasi hoida.

11. KP-ga jällegi viga. Kes siis niimoodi rallit sõidab?! Ülejärgmisega olin peaaegu veale minemas, kui taipasin, et...ma olin veale minemas. "Aitab!" Mõtlesin omaette ja nii saingi lõpuni märkimisväärsete vigadeta joostud.
Finišis olin üsnagi üllatunud, kui kuulsin, et võidan Sanderit tervelt minutiga. Sellise jooksu puhul oleks pidanud asi vähemalt vastupidine, kui mitte hullem olema. Aga see, et Loodust juba võidetud sai, pani uskuma, et olukord polegi lootusetu. Nii oligi ja 4. koht tuli ära.

Pühapäev:

Jooksma läksin täiesti pingevabalt, kuna koht oli kindel ja tavaraja jooksmine EM-il ei pakkunud huvi. Ei paku senimaani. Võsa võin ka enda metsas lõikamas käia. Plaanis oli joosta nii kaua, kuni ära kukun. Aga üllatusena seda ei juhtunudki.
Esimese ringi alguses häiris maastiku liigne tundmine, mistõttu ei viitsinud eriti kaarti lugeda. Vead ei paista kaardilt küll suured, aga metsas olles võtsid vanduma. Õnneks läks alates 5. KP-st asi vähem tuttavaks ja sai jälle kaardiga joosta. Tänu sellele ka vähem vigu. Ringi peale tuli koperdamisi 1,5 minuti jagu.

Teine ring pakkus suhtelise "tundmatusega" palju rohkem mõnu ja teevalikuid ja kaardilugemist. Ainukeseks tõsisemaks veaks oli idiootlik plaanimuutus seitsmendal etapil. Alguses tahtsin teed mööda mäest ringi joosta, aga mäge enda ees nähes tuli ikka tahtmine üle minna. Kaotasin vähemalt 30 sek.

Lõpuks kaotasin Ollele 1.25 ja Andreasele 44 sekundiga. Selja taha võtsid end tihedasse ritta Sander (+0.28) ja Erkki (+0.35).
Kordaläinud "treeningjooksu" üle oli hea meel.
Sprindini on nüüd jäänud vähem kui 3 nädalat ja selle aja jooksul tuleb lõikudega jalad kurjaks ajada ja kaarditrennidega pead teritada. Homme ootab suure tõenäosusega ees Küka ja jungade lühirada, 90%-ga.