Tänane päev viis meid u 120 km kaugusele Valladolidi linna lähistele. Tegemist oli liivaluidetele istutatud (suure tõenäosusega) hõreda, hea nähtavuse ja joostavusega metsaga. Aluspõhi oli küll pisut liivane, kuid see segas ainult piki nõlvasid joostes. Kuna kaart asus meist kaugel, pidasime targemaks seal 2 trenni teha, et säästa aega ja ehk veel midagi.
ESIMENE TRENN.
Hommikupoolses trennis jooksime 2005. a Ibeeria MV tavarada. Kuna nähtavus oli enamasti väga hea, sai harjutada ettelugemist ja kompassijooksu. Enamasti vaatasin ja lugesin u 100m ette, otsides sealt vaid suuri ja silmatorkavamaid objekte.
Esimene apsakas tuli 7. KP-s, kui jooksin tipukesest mööda ja kaotasin 5 sek. Olin löödud.
Etapil kaheksandasse tekkis viimase kolmandiku peal korraks ebakindlus, sest lootsin, et siht tuleb varem vastu. Võtsin pisut hoogu alla ja liikusin edasi ning sain ka ennast uuesti paika ja punkti kätte.
Kõige müstilisem viga tuli 12 KP-sse minnes: jooksin poollagedale lamedale ninale ja sealt lendasin suunaga tee poole. Üle tee minnes ja sihile jõudes lugesin end aga kohe punkti eel olevale sihile, kuid, nagu arvata, miski ei klappinud. Arvasin, et olen punktist põhja pool ja jooksin sihi äärt mööda lõunasse, et otsida käänukohta. Pätsi peal oleval teerajal hakkasin juba vaikselt aimama, et ei ole siiski punkti piirkonnas, sest nägin põhja pool Aadlit õiges suunas liikuvat. Kohmitsesin veel pool minutit ja olingi paigas. Viga u 3 min.
Lisasin veidi kiirust, et Erkki kinni püüda. Kuna ta koperdas 15. KP-ga, olingi temast vaid mõnekümne sekundi kaugusel.
Seitsmeteistkündasse minnes kaldusin alguses pisut vasakule kuni nägin sihti. Jooksin sellega paralleelselt kuni teise teeni, kus sain ennast täpselt paika. Enne punkti sain ka Erkki kätte ja jooksin tast mööda.
Kerge eksimine järgmise punkti võtul tõi Aadli mulle taas selja taha, kuid kiired jalad viisid mind 19. punkti minnes jälle tema eest minema. Viga 20.st väljajooksul võimaldas 19.-21.sse lõiku jooksval Aadlil must jällegi mööduda. Tegemist polnud küll mingi võistlusega, kuid sellele vaatamata tahtsin kiiresti liikuda ja mitte vanameistrist maha jääda.
Edasipidi vedasin jälle mina, kuid pisut madalama tempoga. Ainuke märkimisväärne etapp oli 25., sest tavaliselt pole ma nõlval asuvaid punkte korralikult kätte saanud.
12.9 km-sel rajal sain ajaks 1.10, mis on trenni kohta päris korralik tulemus.
TEINE TRENN.
Pärast 3 tundi autos lebotamist (sest õues oli külm), panime tuule käes kuivanud riided selga ja minek oligi. Tegemist jällegi Ibeeria MV rajaga, sel korral lühirajaga. Kuna nähtavus ja joostavus olid järjekordselt väga head, ei tulnud viga üldse, kui mõned kerged kaldumised välja arvata. Jalg ei olnud küll väga kerge, kuid km ajaks tuli ikkagi 5.10. Kui õhtusest trennist muud ei saanud, siis vähemalt pisut positiivseid emotsioone ja enesekindlust, mida neljapäevane päevak oli tublisti kahandanud.
Laupäeval on kavas 1 kerge jooksutrenn ja pärast vaatamisväärsustega tutvumine. Pühapäeval on võistlus tänase trenniga sarnastel maastikel. Rada u 12 km. Kui eilne päevak välja arvata, siis on tegu minu hooaja avastardiga. Kaardid suht suvalises järjekorras, kuid usun, et saab aru. Pildil tundmatu sõduri haud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar