2024. a suve teine ja viimane välitöödega kaardistus oli Lossinpalo, mida ajalugu tunneb ka Lindora või varasemast Lepassaare nime all. Eelmise aasta esimese kaardistuse, Kunnamõtsa kohta kirjutasin juunis.
Kaardi nimest
Kuigi varasemalt on antud maastik kaartide andmebaasis Lepassaare (8317) ja hiljem Lindora nimega (9232), siis minu arvates ei sobi asukohast ning kohalikust kõnepruugist lähtuvalt kumbki nimi. Nii 1983. kui 1992. a on maastik kindlasti kuulunud valdavas osas Tabina küla alla. Nii võib vaid spekuleerida, et nimetajad on valinud kunagistele kaartidele nimed (mõnede) kaardile jäävate talude kuuluvuse järgi.
Ise püüdsin leida aga nime, mis võiks olla ajatu ja kaardistajate või halduspiiride tõmbajate suvast sõltumatu - Lossinapalo. Lossinapalo viitab kunagi Lepassaare külaga liidetud endisele Lossina külale, mis aga kõigele vaatamata kunagi? antud maastikut ei hõlmanud.
NB! Lossina külast, tänase Lepassaare rdtj vastast on pärit 1924. a kärbeskaalu olümpiavõitja maadluses, Eduard Pütsep.
Kaardistamisest ka
Välitööde täpset algus on raske paika panna, kuna antud maastikule jääb ka minu isiklik metsakinnistu, ja kõik metsaskäigud on iseenesest justkui välitööpäevad, mis aitavad alusele koheselt kümneid parandusi teha. Tagantjärele on siiski võimalik tuvastada, et esimene maastikuluure on tehtud 2. juulil 2024. Siis on aga ette tulnud suvepuhkus ja reis Saksamaale koos sealsete o-katsetustega ning hiljem ka matk Piusa jõe metsikut algust pidi. Ehk siis prioriteedid on paigas olnud.
12. augustil olen siiski end uuesti kokku võtnud ning teinud rongi-rattaretke Tartu-Orava-Tabina. Tee peale jäänud Lepassaare raudteejaama ees meenutasin ka olümpiavõitjat. Maastikul veedetud kahe tiheda välitööpäeva järel oligi valdav osa ca 2 km2-st kaardist kaetud.
Augusti lõpus ja septembri alguses tegin veel kaks poolikut päeva detailide täpsustamiseks ning viimaks punktikohtade ja etapikoridoride täpsustamiseks, et 18. septembril toimuv päevak saaks võimalikest parim.
