Eilse väljasõidu sihtkohaks oli Uniküla, kuhu Olle oli planeerinud ja maha seadnud 8 km pikkuse raja. Aitäh!
Esmalt tegime kõik koos väikese soojenduse ja seejärel asusime ühisstardist rajale. Stardirivis olid sportlased Kraas, Rõigas, Eensaar, Tiit ja Puusepp.
Juba esimesse KP-sse läks võistlejaterivi kaheks: Andreas jooksis stardikolmnurgast mööda teed kagu suunas ja ülejäänud edelasuunas, saades sellega mõningased edusekundid.
Edasi kulgesid kõik omas tempos mööda liblika tiibu. Üsnagi kehva öise orienteerujana olid minu liblika tiivad väga lopergused. Lendu vaevalt selline kolmetiivaline mutant tõuseks.
Viimase, ühise osa jooksin suures osas koos Andreasega. Tegime küll üsna erinevaid teevalikuid, kuid ajaliselt need väga ei erinenud.
Kõige suurem viga tuli 13. punktiga, kus ma kahtlustan, et Olle ei olnud tähisena kasutatavat helkivat jõuluehet päris õigesse kohta pannud. Tiirutasime Chiefiga seal 3-4 minutit. Panin ennast kahel korral täpselt paika ja läksin lohu kõige sügavamasse kohta, aga tähist ikka ei leidnud. Lõpuks avastasin selle arvatavast õigest kohast u 15 m edela suunas. Kuna mets oli ikka väga pime ja üsnagi tihe, siis jääb tõenäoliselt aegade lõpuni selgusetuks, kes eksis. Aga kuna üleüldiselt oli treening väga mõnus, siis pole sellel ka enam tähtsust.
Juba esimesse KP-sse läks võistlejaterivi kaheks: Andreas jooksis stardikolmnurgast mööda teed kagu suunas ja ülejäänud edelasuunas, saades sellega mõningased edusekundid.
Edasi kulgesid kõik omas tempos mööda liblika tiibu. Üsnagi kehva öise orienteerujana olid minu liblika tiivad väga lopergused. Lendu vaevalt selline kolmetiivaline mutant tõuseks.
Viimase, ühise osa jooksin suures osas koos Andreasega. Tegime küll üsna erinevaid teevalikuid, kuid ajaliselt need väga ei erinenud.
Kõige suurem viga tuli 13. punktiga, kus ma kahtlustan, et Olle ei olnud tähisena kasutatavat helkivat jõuluehet päris õigesse kohta pannud. Tiirutasime Chiefiga seal 3-4 minutit. Panin ennast kahel korral täpselt paika ja läksin lohu kõige sügavamasse kohta, aga tähist ikka ei leidnud. Lõpuks avastasin selle arvatavast õigest kohast u 15 m edela suunas. Kuna mets oli ikka väga pime ja üsnagi tihe, siis jääb tõenäoliselt aegade lõpuni selgusetuks, kes eksis. Aga kuna üleüldiselt oli treening väga mõnus, siis pole sellel ka enam tähtsust.
