Hispaania ratsud (täiendatud)

Seoses tähelepanelike lugejatega olen seda juttu pisut täiendanud, et tõde ikka viimase sõna saaks. Või kas ikka saab. Otsusta ise!
Kuna Hispaania ratsude esmane liiklusvahend (Assori auto) läks enne Kanepit põlema, siis tuli minul Alarit asendada (poiss hakkas remondiga tegelema). Pika treeningpausi järel ei tundunud see kõige parem idee olevat, kuid proovida ju ikka võib.

Nõmmele jõudsime 18 minutit enne starti, ning meil olid veel riided vahetamata, mis tähendas, et soojendust ei toimunud. Kuumad kutid nagu me oleme, lendasime niisama peale.

Stardijoonel märkasid kogenumad mehed minu ja Mihkli rehve, milledeks olid täiesti tavalised tossud. Teistel olid ikka naastrehvid all - ju nad ei uskunud, et Mati Songisepp ka Nõmme tänavad ära liivatab.

Infot eelnevalt lugemata, puudus meil läbimõeldud taktikaline plaan, mis oli väga-väga halb. Otsustasime selle esimesel ringil paika panna.

Esimese ringi esimesed 6 punkti jooksis Mihkel, jäädes esimestest maha umbes minutiga, mis otse sõjakeerisest tulnud mehe kohta täiesti rahuldav. Poolel etapil seitsmendasse ootasin mina (stardikiirenduse tõttu tekkinud veremaitse oli juba kadunud). Järelejäänud nelja etapiga suutsin mööduda kahest võistkonnast, kergitades meid umbes 6-da koha peale.

Teist vahetust jooksis Mihkel. Olin tol hetkel täiesti sodi, nii et ei suutnudki jälgida, kuidas ta jooksis. Ootasin, et ainult metsa saada. Tundub, et jooksis hästi.

Teisel pikal vahetusel sai kokku lepitud, et vahetame siis, kui tuleb teist korda viadukti alt läbi minna. Kahjuks taipasime alles rajal olles, et tegemist oli väga halva plaaniga, kuna silla alt o-rada mööda finišisse oli ainult paarsada meetrit pikem tee kui otse minna. Alguses oli mul üsna hea minek - Petsi sain suurema vaevata kätte, kuid eest joosta ei jõudnud. Väike vahe tekkis ainult taibu-o/rõnga-o/misiganes-o rajaosal, kui kasutasin 5. punkti võtmiseks 6-t punkti, kust viisid jäljed otse punkti. Mihklile SI-d üle andes olime Tuulispasast (e siis Jürgen ja Peeter) umbes 10 sekundiga ees, 6. või 7. kohal.
Järgnev lõik oligi see, mis tekitas lugejates erinevaid emotsioone. Esitame need siis alternatiividena.
Alternatiiv 1(Markus):Õnnetuseks tuli mul nüüd Ninsaga sama tempoga joosta, et vahetusalas õigeaegselt kohal olla. Mihkel võitles samal ajal Jürgeniga, kelle jalad olid tema omadest värskemad. Vahetusse tuli Jürgen juba mõningase eduga, kuid oli täiesti püüdmisulatuses.
Alternatiiv 2(Mihkel): Õnnetuseks tuli mul nüüd Ninsaga sama tempoga joosta, et vahetusalas õigeaegselt kohal olla. Mihkel võitles vapralt samal ajal Jürgeniga, kelle jalad olid tema omadest värskemad, aga mitte väga palju tugevamad. Vahetusse tuli Mihkel ikka veel eespool. Suurepäraselt oli ta edu hoidnud, kui mitte öelda, et mõne meetri võrra isegi suurendanud.See oli suurepärane positsioon äraminemiseks, et jätta Tuulispask kus-see-ja-teine ning üksinduses 2 kipsplaati oma kodu seinale riputada. Lühikesele vahetusele pidi minema loomulikult täiesti kurnatud aga tahtejõust pulbitsev Markus.
Alternatiiv 3 (Jürgen): Halva planeerimise tulemusel tuli mul nüüd Ninsaga sama tempoga joosta, et vahetusalas õigeaegselt kohal olla. Värskete jalgadega Mihkli edu võitluses esimesele ringile kõik jõuvarud jätnud Jürgeniga sulas samas kui kevadine lumi. Vahetusse tuli Mihkel siiski veel pisut eespool. See oleks olnud suurepärane positsioon äraminemiseks, kuid hoolimata vahepealsest puhkusest ei olnud minust juba esimesel tõusul Jürgenile, kes kaotuse vaevatult tagasi tegi ja edasisel rajaosal edu ainult suurendas, mingit vastast.

Lühikesele vahetusele pidin minema loomulikult täiesti kurnatud mina. Hea taktika, aga süüdistame võime ainult iseennast. Suutsin Jürgeni järel püsida kuni teise punkti laskumiseni, kus naastrehv ennast 10 sekundi jagu õigustas. Viimaseid jõuvarusid kokku võttes tõmbasin tõusul pisut lähemale, et laskumisel viimasesse see tagasi kaotada.

Ninsal jätkus jõudu, et viimase vahetuse alguses Jürgenile (ikka veel Jürgen - tundub, et Taanis tehakse korralikult trenni) järele jõuda ja koos joosta. Maha jäime vahetuse keskel, kui Pets lõpuks Jürgeni välja vahetas ja Mihklil tõusul eest ära jooksis. KUI me ei oleks maha jäänud, OLEKSIME saanud ehk 6. koha ja kalendrid, aga tegelikkuses jäime kaheksandaks. Sellele vaatmata ei elanud me kaotust väga raskelt üle.

Kuigi pärast jooksu oli lihasvalu tappev ja hing kinni, võib poolteist päeva hiljem öelda, et oli ikka tore võistlus. Äratas mind talveunest üles ja tuletas orienteerumist meelde.